MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agrotehnilisest olukorrast Eesti mahepõllumajandusettevõtetesEesti mahepõllumajandusettevõtjad alustavad üldiselt kevadise mullaharimise ja külviga esimesestmullaharimisvõimalusest märgatavalt hiljem, mis põhjustab ka märksa madalamaid teraviljade saake,sest siis on külvil muld sageli liiga kuivanud ja kuivus süveneb ka teraviljade tärkamisperioodil.Vestlustel nendega ilmneb, et ei teata, millal saabub esimene mullaharimisvõimalus ja varast külvi eiosata pidada oluliseks. Kuna viivitatakse põldude taimkatte alla viimisega, esineb kergema lõimisegamuldadel nende kuivamisel kevadel ka mõningast tuuleerosiooni.Eesti mahetootjad kasutavad praeguse ajani valdavalt ainult sügiskündi ilma tüükoorimiseta.Minimeeritud mullaharimine levib jõudsalt tavaviljeluses, pole aga leidnud kasutust mahetootjatehulgas, põhjuseks probleemid või kartus umbrohtumuse suhtes.Mahetaimekasvatusettevõtetes ei kasutata üldiselt sõnnikut, vaid haljaväetisi, mis ei võimaldatasakaalustada fosfori, kaaliumi ja mikroelementide bilanssi.5.2.1.4. Teraviljade saak ja –kvaliteet katsetesMaheviljeluses on eeskätt korraliku väetamise ja taimekaitse puudulikkuse tõttu teraviljade saagid jasaagikvaliteet sageli madalad ja mulla toitainetebilanss tasakaalustama väetamise tõttu negatiivne.Maheteraviljade saagikust ja mulla toitainetebilanssi on võimalik tõsta ja kvaliteeti parandadaliblikõielistega tasakaalustatud külvikorra sisseviimises ja sõnniku kasutamises. Kuid suuredvõimalused olukorra parandamiseks peituvad ka agrotehnoloogiliste võtete valikul ja rakendamisel.Katseperioodil teostatud uuringud näitavad, et oluliselt saab mahesuviteraviljade terasaagikust ja sellekvaliteeti mõjutada külviaja valikuga. Katsetulemused näitasid, et teraviljade terasaak on kevadelesimesel mullaharimise võimalusel külvates märgatavalt kõrgem kui kaks nädalat hiljem külvatuna.Suviteraviljal (`Manu´) ja suviodral (`Baronesse´) oli keskmine terasaagikus vastavalt 14,5% ja 11,7%kõrgem kui kaks nädalat hilisemal külvil, kusjuures põuase vegetatsiooniperioodiga aastal veelsuurem (tabel 41). Varajasel (esimesel võimalusel) külvil oli küll mõnevõrra madalam nisu ja odraterade proteiinisisaldus ja nisu kleepvalgu sisaldus, kuid nisu terade gluteeniindeks, langemisarv jamahukaal olid suuremad. Suurema terasaagi tõttu oli proteiinisaak kokkuvõttes teraviljadel varaselkülvil ikkagi kõrgeim.Tabel 41. Külviaja mõju suvinisu `Manu´ ja suvioder `Baronesse´ terasaagile ja –kvaliteedile (katsefaktoritekeskmine)KülviaegTerasaak(14%niiskus)kg/haProteiin(k. a)%Märgkleepvalk%Gluteeniindeks%Langemis-arvsekMahukaalg/lSuvinisu esim.võim 2005-2007keskmSuvinisu hilisem2005-2007 keskm2539 12,5 25,9 81 283 7792218 13,2 28,9 68 275 771Norm. toidunisukvaliteedi-nõuded-12 (mittealla 11)Min 23, opt25…3260…90220…250 võirohkemMin 730,soovitav 780Suvioder esim.võim 2004-2007keskmSuvioder hilisem2004-2007 keskm1998 9,1 - - - -1789 10,1 - - - -217