MAK 2004-2006 pÃµllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

More documents

Recommendations

Info

7060525661Veget. hästilevivad umbrohudtk/m 250403039LühiealisedumbrohudPD 95%VHU – 13LEU – 182010950Pindmine harimine Küntud Kooritud+küntudJoonis 109. Umbrohtude arv suvinisus 2007 (VHU – vegetatiivselt hästi levivad umbrohud, LEU – lühiealisedumbrohud)3027,025Veget. hästilevivad umbrohud20Lühiealisedumbrohudg /m 21511,4PD 95%VHU – 11,4LEU – 3,01054,93,24,44,40Pindmine harimine Küntud Kooritud+küntudJoonis 110. Umbrohtude kuivmass suvinisus 2007 (VHU – vegetatiivselt hästi levivad umbrohud, LEU –lühiealised umbrohud)Tabel 40. Suvinisu `Manu´ terasaagid erineva sügisese mullaharimise järelmõju foonidel 2007. aastal, pealepõldheina sissekündmist 2006. aasta sügisel katsefaktorite (külviaeg ja sõnnikuga väetamine - mitteväetamine)keskmisenaHarimisviisTerasaak (14% niiskus) kg/haPindmine mullaharimine (järelmõju) 2538Kündmine 2275Koorimine ja kündmine (järelmõju) 2748PD 95% 142216
5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agrotehnilisest olukorrast Eesti mahepõllumajandusettevõtetesEesti mahepõllumajandusettevõtjad alustavad üldiselt kevadise mullaharimise ja külviga esimesestmullaharimisvõimalusest märgatavalt hiljem, mis põhjustab ka märksa madalamaid teraviljade saake,sest siis on külvil muld sageli liiga kuivanud ja kuivus süveneb ka teraviljade tärkamisperioodil.Vestlustel nendega ilmneb, et ei teata, millal saabub esimene mullaharimisvõimalus ja varast külvi eiosata pidada oluliseks. Kuna viivitatakse põldude taimkatte alla viimisega, esineb kergema lõimisegamuldadel nende kuivamisel kevadel ka mõningast tuuleerosiooni.Eesti mahetootjad kasutavad praeguse ajani valdavalt ainult sügiskündi ilma tüükoorimiseta.Minimeeritud mullaharimine levib jõudsalt tavaviljeluses, pole aga leidnud kasutust mahetootjatehulgas, põhjuseks probleemid või kartus umbrohtumuse suhtes.Mahetaimekasvatusettevõtetes ei kasutata üldiselt sõnnikut, vaid haljaväetisi, mis ei võimaldatasakaalustada fosfori, kaaliumi ja mikroelementide bilanssi.5.2.1.4. Teraviljade saak ja –kvaliteet katsetesMaheviljeluses on eeskätt korraliku väetamise ja taimekaitse puudulikkuse tõttu teraviljade saagid jasaagikvaliteet sageli madalad ja mulla toitainetebilanss tasakaalustama väetamise tõttu negatiivne.Maheteraviljade saagikust ja mulla toitainetebilanssi on võimalik tõsta ja kvaliteeti parandadaliblikõielistega tasakaalustatud külvikorra sisseviimises ja sõnniku kasutamises. Kuid suuredvõimalused olukorra parandamiseks peituvad ka agrotehnoloogiliste võtete valikul ja rakendamisel.Katseperioodil teostatud uuringud näitavad, et oluliselt saab mahesuviteraviljade terasaagikust ja sellekvaliteeti mõjutada külviaja valikuga. Katsetulemused näitasid, et teraviljade terasaak on kevadelesimesel mullaharimise võimalusel külvates märgatavalt kõrgem kui kaks nädalat hiljem külvatuna.Suviteraviljal (`Manu´) ja suviodral (`Baronesse´) oli keskmine terasaagikus vastavalt 14,5% ja 11,7%kõrgem kui kaks nädalat hilisemal külvil, kusjuures põuase vegetatsiooniperioodiga aastal veelsuurem (tabel 41). Varajasel (esimesel võimalusel) külvil oli küll mõnevõrra madalam nisu ja odraterade proteiinisisaldus ja nisu kleepvalgu sisaldus, kuid nisu terade gluteeniindeks, langemisarv jamahukaal olid suuremad. Suurema terasaagi tõttu oli proteiinisaak kokkuvõttes teraviljadel varaselkülvil ikkagi kõrgeim.Tabel 41. Külviaja mõju suvinisu `Manu´ ja suvioder `Baronesse´ terasaagile ja –kvaliteedile (katsefaktoritekeskmine)KülviaegTerasaak(14%niiskus)kg/haProteiin(k. a)%Märgkleepvalk%Gluteeniindeks%Langemis-arvsekMahukaalg/lSuvinisu esim.võim 2005-2007keskmSuvinisu hilisem2005-2007 keskm2539 12,5 25,9 81 283 7792218 13,2 28,9 68 275 771Norm. toidunisukvaliteedi-nõuded-12 (mittealla 11)Min 23, opt25…3260…90220…250 võirohkemMin 730,soovitav 780Suvioder esim.võim 2004-2007keskmSuvioder hilisem2004-2007 keskm1998 9,1 - - - -1789 10,1 - - - -217
Page 1 and 2:
Põllumajandusuuringute KeskusEESTI
Page 3 and 4:
4.1.4.2. Hindamiskriteerium VI.1.A-
Page 5 and 6:
4.4. VALDKOND MAASTIK..............
Page 7 and 8:
LÜHENDID JA MÕISTEDBA - biomassi
Page 9 and 10:
kogutavad andmed), teostatakse ka s
Page 11 and 12:
Finants- ja rakendamisalase info p
Page 13 and 14:
2006. a uusi taotlusi baastegevusel
Page 15 and 16:
Eritegevus (kohalikku ohustatud tõ
Page 17 and 18:
vähendaks reostus- ja erosioonioht
Page 19 and 20:
2. KOKKUVÕTE MAK PKT 2004-2006 RAK
Page 21 and 22:
2.2.2. PKT areng 2004-2006MAK 2004-
Page 23 and 24:
PKT taotlenud põllumajandustootjat
Page 25 and 26:
Tulemused:Alates mahepõllumajandus
Page 27 and 28:
Osalemistingimused ja nõuded:Toetu
Page 29 and 30:
Tabel 4. PKT loodetava keskkonnamõ
Page 31 and 32:
Tabel 6. MAK 2004-2006 põllumajand
Page 33 and 34:
Tabel 8. Koondtabel toetuste taotle
Page 35 and 36:
14090008000120100806040200HARJUMAAH
Page 37 and 38:
MaakondÜPT (shPKT) (ha)KST (ha)KST
Page 39 and 40:
hektarid (ha)450000400000350000Muud
Page 41 and 42:
2.2.4.4. Viljavaheldusplaanis libli
Page 43 and 44:
30252015105020042005200620072004200
Page 45 and 46:
40353025%20HARJU MAAHIIUMAAIDA-VIRU
Page 47 and 48:
3.2. ÜLEVAADE PKT HINDAMISEL KASUT
Page 49 and 50:
VALDKOND VESIINDIKAATOR/UURINGIndik
Page 51 and 52:
VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKESISUS
Page 53 and 54:
VALDKOND SOTSIAALMAJANDUS JA MUU (j
Page 55 and 56:
Hindamisküsimusele VI.2.C sobis va
Page 57 and 58:
Deflatsiooni uuringu tulemusena lei
Page 59 and 60:
Joonis 14. Uuritud valdade paiknemi
Page 61 and 62:
0 25 50kmTallinnRakvereNarvaKärdla
Page 63 and 64:
4.1.3. Indikaator: mullaviljakus4.1
Page 65 and 66:
8,07,06,06,8 6,97,2 6,8 6,96,97,3 6
Page 67 and 68:
8075706060536856%504030201019645391
Page 69 and 70:
Suhteliselt vähe oli kaaliumivaese
Page 71 and 72:
60%50%40%EestiTestmaakonnad30%20%10
Page 73 and 74:
70%60%50%Corg-PKTCorg40%30%20%10%0%
Page 75 and 76:
4.1.3.2.6.3. KaaliumKaaliumisisaldu
Page 77 and 78:
Hindamisküsimustele vastamineKüsi
Page 79 and 80:
põllukultuuride osatähtsus pisut
Page 81 and 82:
Tuule-erosioon Eestis on oma kahjus
Page 83 and 84:
4.1.4.4. Riigispetsiifiline hindami
Page 85 and 86:
Väetiste kasutamine aruandeperiood
Page 87 and 88:
504540J28 (MAHE)PLin (KST)35NO3 - ,
Page 89 and 90:
4.2.3. Indikaator: toiteelementide
Page 91 and 92:
45403530ÜPTKSTMAHEN kg/ha252015105
Page 93 and 94:
Kokkuvõte:• Lämmastiku bilanss
Page 95 and 96:
KST pm maa kohta KST töödeldud ma
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
c) millest on kultuurid ja/või vil
Page 101 and 102:
KST ettevõtetes olid uuritud taime
Page 103 and 104:
4.3. VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKES
Page 105 and 106:
nii põldude kui ka põlluservade t
Page 107 and 108:
Seirepiirkonniti analüüsides, oli
Page 109 and 110:
õitsevad looduslikud taimed, mida
Page 111 and 112:
Tabel 16. PMK linnuseire üldparame
Page 113 and 114:
Summaarne asustustihedus,p/10 ha151
Page 115 and 116:
4.3.3.3. Linnustiku muutused erinev
Page 117 and 118:
väheneva arvukusega alasid. See n
Page 119 and 120:
Pruunselg-põõsalind kui tüüpili
Page 121 and 122:
4.3.4. Indikaator: soontaimede koos
Page 123 and 124:
Taimestiku liigiline koosseis põld
Page 125 and 126:
Järgnevalt on välja toodud PKT vi
Page 127 and 128:
4.3.5.3. Vihmaussikoosluse ökoloog
Page 129 and 130:
2005. ja 2006. aastal aga mitte. 20
Page 131 and 132:
aspektist lähtudes. Hindepunktide
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
VI.2.B-3. Väärtuslikke märgalasi
Page 137 and 138:
4.3.6.1.3. Programmi indikaator VI.
Page 139 and 140:
Kui kõigi vihmausside ja mulla mik
Page 141 and 142:
4.3.6.2.2.Programmi indikaator VI.2
Page 143 and 144:
1412Kimalaseliikide arv10864200 2 4
Page 145 and 146:
4,0Shannoni lindude mitmekesisuse i
Page 147 and 148:
MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt
Page 149 and 150:
4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindami
Page 151 and 152:
sõltuvalt seirepiirkonnast selgus,
Page 153 and 154:
Taimede ja maastikuelementide vahel
Page 155 and 156:
õiguslikuna põllumajandusmaa, mil
Page 157 and 158:
2005. aastal taotluste vastuvõtupe
Page 159 and 160:
kiviaedu mujal kui ainult põllumaj
Page 161 and 162:
4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
Page 163 and 164:
Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
Page 165 and 166: 4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
Page 167 and 168: 4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
Page 169 and 170: Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
Page 171 and 172: VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
Page 173 and 174: 1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
Page 175 and 176: Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
Page 177 and 178: Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
Page 179 and 180: 4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
Page 181 and 182: 2007. aasta lõpu seisuga oli alla
Page 183 and 184: Taimekasvatuse suhteliselt väike o
Page 185 and 186: Kr / ha25002000150010005000-500-100
Page 187 and 188: 3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
Page 189 and 190: 4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
Page 191 and 192: 10095 89888077%60402002003200420052
Page 193 and 194: 4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
Page 195 and 196: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
Page 197 and 198: 4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
Page 199 and 200: 4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
Page 201 and 202: Majanduslikult suuremad mahepõllum
Page 203 and 204: 4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
Page 205 and 206: mahetoodete osa” analüüs FADN v
Page 207 and 208: Koolitused on mänginud kindlasti v
Page 209 and 210: hektarid (ha)450000400000350000Muud
Page 211 and 212: 4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
Page 213 and 214: (b) seotud püsikultuuridega (rohum
Page 215: 5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
Page 219 and 220: 5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
Page 221 and 222: 0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
Page 223 and 224: 6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
Page 225 and 226: mille jätkumine viib mullaviljakus
Page 227 and 228: 6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
Page 229 and 230: ja sellest lähtuvalt tulemuste par
Page 231 and 232: Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
Page 233 and 234: VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
Page 235 and 236: IEEP, 2007. Guidance document to th
Page 237 and 238: Linnuseire andmete täiendav analü
Page 239: LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM
show all

MAK 2004-2006 pÃµllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?