MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

5.2.1. Põllumajandusettevõtete üldtaust uurimisprobleemide osas,katsetulemused, ettepanekud ning järeldused tulemuste põhjalUurimisfaktorite valiku selgitamiseks käsitletakse käesolevas peatükis nende faktorite olulisust seosesvõimaliku olukorraga Eesti mahepõllumajandusettevõtetes. Sellega seotakse katsete tulemused jajäreldused ning see aitab selgitada uurimuste olulisust keskkonnasõbraliku tegevuse parandamiselEesti mahepõllumajandusettevõtetes.5.2.1.1. Umbrohtumuse olukorrast Eesti mahepõllumajandusettevõtetesEesti mahetootjad kasutavad praeguse ajani valdavalt ainult sügiskündi ilma tüükoorimiseta.Vaatlused on näidanud, et nende põllud on sageli tugevasti umbrohtunud ohakate, orasheina, soonõianõgesejm pikaajaliste umbrohtudega ning samuti lühiealiste umbrohtudega. See on põhjustanudmadalaid kultuuride terasaake, suurenenud koristuskulusid ja halvenenud terakvaliteeti. Seega onkaheldav ka arvestatav kasum teraviljade müügil koos toetustega.Senine Eestis rakendatud põllumajandusliku keskkonnatoetuse meede ei pööra piisavat tähelepanuumbrohutõrjele mahepõllumajanduses, mis ei ole kindlasti keskkonnasõbralik lähenemine.Põllumajandustootjate koolitustel ja ettevõtete külastusel on ilmnenud, et paljud maheviljelejad onväheteadlikud tüükoorimise ja kultuuride äestamise tehnoloogiast ja olulisusest umbrohtude tõrjel.Tihti ollakse sellest küll teadlikud, kuid tüükoorimist või äestamist tehakse valel ajal ja puudulikult ningselle tulemus umbrohtumusele on vähemõjus.5.2.1.2. Umbrohtude tõrje tulemused katsetesMahetaimekasvatuses on edukaks umbrohutõrjeks määravateks agrotehnilisteks võteteks sügisenetüükoorimine ja kultuuride kasvuaegne äestamine. Katsetulemused näitasid selgelt, et koorimisel ontõhus toime vegetatiivselt levivate umbrohtude tõrjumisel ja nende leviku kontrolli all hoidmisel.Katsevariandis, kus sügisel ainult künti, hakkasid kiiresti (kahe aasta jooksul) levima ohakad. Nendelevikut ei tõkestanud ka ristikurohke põldheina kaheaastane kasvatamine ja sellele järgnenudsuvinisus põhjustas nende suur levik märgatava suvinisu terasaagi languse võrreldes variantidega,kus tehti kahekordne tüükoorimine ja künd või ainult kahekordne tüükoorimine (minimeeritudmullaharimine) (joonis 109, joonis 110 ja tabel 40).Vastupidiselt Eesti tavaviljeluses seni tehtud uuringutele ei vähendanud sügisene tüükoorimine kooskünniga lühiealiste, peamiselt seemnetega paljunevate umbrohtude arvukust, vaid nende arvukusisegi mõnevõrra kasvas võrreldes ülejäänud harimisviisidega. Kultuuride terasaagile lühiealistelumbrohtudel mõju polnud. Ilmselt on siin suur osa ka katses kasutatud kahekordsel kultuurideäestamisel umbrohutõrjeks. Esimene kord äestati teravilju nende esimese pärislehe faasis ja teistkorda kolme-neljalehe faasis.Sõnniku kasutamise ja mittekasutamise vahel ning kevadel kultuuride esimesel võimalusel ja kaksnädalat hilisema külvi vahel märgatavaid erinevusi umbrohtumuses katseperioodil ei ilmnenud.Märgatavaid erinevusi ei esinenud katseaastate jooksul odra ja suvirüpsi umbrohtumuses.Umbrohtumus polnud seal nii kõrge, et oleks nimetatud kultuuride saagikust märgatavalt mõjutanud.215