MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

5. MAHE- JA TAVAKÜLVIKORRA VÕRDLUS5.1 Valdkonna üldiseloomustusMahe- ja tavakülvikorrakatsed rajati täienduseks Eesti põllumajandusettevõtetes teostatavalepõllumajandusliku keskkonnatoetuse seirele, eesmärgiga uurida mitmete Eestis levinudagrotehnoloogiate sobivust ja kohandamist eeskätt mahepõllumajanduslikku tootmisse. Katsetegaalustati 2003. aastal. Uurimisasutuses kontrollitud tingimustes agrotehnoloogiate omavahelisevõrdlemisega laekuv teaduslik informatsioon annab selgema pildi Eestimahepõllumajandusettevõtetes rakendatavate agrotehnoloogiate toimest mitmetele põllumajanduslikukeskkonnaseire indikaatoritele, mille abil toetuste mõju hinnatakse.Mahepõllumajanduslik taimekasvatus on Eestis suhteliselt uudne tootmisviis ja vastavaid teadusuuringuidei olnud selle ajani Eestis praktiliselt tehtud. Mahepõllumajanduslikku tootmist (sh mahepõllumajanduslikkutaimekasvatust) on Eesti maaelu arengukava ühe prioriteedina juba aastaidtoetatud. Seega on teadusinformatsiooni laekumine vastava valdkonna kohta vägagi vajalik.Teadusuuringutest laekuvat informatsiooni saab kasutada järgmiselt:1) põhjendatud ja täiendavate soovituste andmine (lisaks seireettevõtetest pärinevale)põllumajanduslike keskkonnatoetuste planeerimiseks ja mitmete seireindikaatorite valikukstulevikus Eesti põllumajanduskeskkonna tingimustest lähtuvalt;2) Eestile sobivamate agrotehnoloogiliste lahenduste leidmine maheviljeluses mullaviljakusesäilitamiseks või parandamiseks;3) selgitada nende agrotehnoloogiate ökonoomilist tasuvust koos toetustega ja ilma;4) kasutada uuringutest saadud teavet põllumajandustootjate koolitustel.5.2. Uuringute teostamine, uurimisfaktorid ja -indikaatoridUuringuid teostatakse praegu kahes Eesti uurimiskeskuses (Kuusiku ja Olustvere) kolmesalljärgnevas külvikorras:1) ristikurohke põldhein - ristikurohke põldhein – nisu – hernes (rüps) - oder allakülviga.Rakendatakse ainult mahetaimekasvatust (Kuusiku);2) valge mesikas (haljasväetiseks) – suvinisu – kaer – oder mesika allakülviga. Rakendataksemahe- ja tavataimekasvatust (Kuusiku);3) hernes – teravili vahekultuuridega ja ilma – teravili vahekultuuridega ja ilma – teravilivahekultuuridega ja ilma. Rakendatakse ainult mahetaimekasvatust (Olustvere).Sellised külvikorratüübid on Eestis mahe- ja tavapõllumajandustootmises ühed levinumad. Esimenekülvikorratüüp on loomakasvatus- ja kaks viimast taimekasvatussuunitlusega ettevõttele. Uuringutegaalustati 2003. aastal. Külvikorrad on sisse viidud erinevatel aastatel.Külvikordades võrreldakse erinevaid agrotehnilisi uurimisfaktorite komplekse alljärgnevalt:1) külvikord - erineva külviaja (esimesel võimalusel külv kevadel ja kaks-kolm nädalat hilisem),sügisese mullaharimise (koorimine koos künniga, ainult künd ja adrata mullaharimine) ningsõnnikuga väetamise mõju külvikorrakultuuride saagikusele, selle kvaliteedile,umbrohtumusele, mulla toitainetesisaldusele, –bilansile, kattetulule jm;2) külvikord – varane sügiskünd, hiline sügiskünd, kevadine künd, minimeeritud mullaharimine,põhu sissekünd, põhu eemaldamine;3) külvikord – loodusliku väetusaine (apatiit) kasutamine ja mittekasutamine, erinevateliblikõieliste vahekultuuride kasutamine ja nende kevadel või sügisel sissekünd.Esitatud uurimisfaktorite ja nende komplekside mõju hinnatakse külvikorrast olenevalt erineva ajaliseintensiivsusega järgmistele näitajatele (indikaatoritele): kultuuride saagikuse ja selle kvaliteet,umbrohtumus, haigused, kasur- ja kahjurputukad, mulla toitainetesisaldus, –bilanss ja –leostumine,vihmausside ja mikroorganismide aktiivsus ning kultuuride kattetulu.214