MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
1200010000summeeritud rohumaad ja püsikultuurid ha80006000400020000HARJUMAAHIIUMAAIDA-VIRUMAAJÕGEVAMAAJÄRVAMAALÄÄNEMAALÄÄNE -VIRUMAAPÕLVAMAAPÄRNUMAARAPLAMAASAAREMAATARTUMAAVALGAMAAVILJANDIMAAVÕRUMAA2004200520062007Joonis 108. KST- ja MAHE toetustaotlused 2004. – 2007. a, summeeritud rohumaad ja püsikultuurid (PRIA 2008.a augusti andmed)- maastiku mitmekesistamisega (%)Üks võimalus mitmekesisuse muutuste jälgimiseks toetataval maal on võrrelda eraldiste (põld,külvikorraväli, rohumaa) keskmiste suuruste muutuseid. Kui keskmine eraldise suurus on vähenenud,on põllumassiivi sisene mitmekesisus suurenenud (tabel 38). Vaadeldes KST ja MAHE toetusttaotletud pindade keskmise suuruse muutuseid, ei ilmne väga olulisi muutusi. Eraldise keskminesuurus on vähenenud seitsmes maakonnas ja kogupindala suurenenud üheksas maakonnas.Tuginedes antud andmetele saame öelda, et PKT toetused väga olulist mõju massiivisiseselemitmekesisusele avaldanud ei ole.Kui vaadelda üsnagi subjektiivseid andmeid nagu toetustaotlustesse märgitud kasvatatav kultuur jaliita vastavad andmed tekkinud gruppideks, saame hinnata, kuidas on muutunud kasvatatavatekultuuride mitmekesisus. Arvutuslikult on kultuuride mitmekesisus kasvanud 13 maakonnas ja Eestikeskmisena on kasvatatavate kultuuride osatähtsus suurenenud ca 8%.Tabel 38. KST ja MAHE toetust taotletud põldude keskmine suurus ja taotluste kogupindala hektaritesmaakondade lõikes (PRIA 2008. a augusti andmed)Maakond2004PKT taotlustekogupind (ha)2004Taotluspõhinekeskmine põldudesuurus (ha)2007PKT taotlustekogupind (ha)2007 Taotluspõhinekeskmine põldudesuurus (ha)HARJUMAA 25 276 8,7 26 680 8,3HIIUMAA 12 178 5,1 10 472 4,5IDA-VIRUMAA 15 256 6,3 15 645 6,4JÕGEVAMAA 35 922 9,7 39 772 9,7JÄRVAMAA 48 317 13,1 52 497 12,9LÄÄNEMAA 28 397 5,9 29 568 5,7LÄÄNE-VIRUMAA 43 946 9,5 63 619 11,1PÕLVAMAA 31 699 6,1 31 426 6,1PÄRNUMAA 59 240 5,7 58 184 6,0RAPLAMAA 34 713 6,1 34 770 6,1SAAREMAA 33 926 4,2 33 306 4,0TARTUMAA 49 206 8,1 51 735 8,4VALGAMAA 20 245 6,0 23 361 5,8VILJANDIMAA 41 861 6,4 41 417 6,6VÕRUMAA 23 309 3,6 25 168 3,5212
(b) seotud püsikultuuridega (rohumaa, viljapuuaiad, metsamaa (%)PRIA 2008. a augustikuu andmetel on PKT toetust taotletud püsikultuuride pindalad vähenenud viiesmaakonnas ja kasvanud kümnes maakonnas, koondina on toetatav pindala kasvanud ca 25% (tabel39). Püsikultuuride all mõistetakse siinjuures viljapuid, põõsaid jt mitmeaastaseid aiandikultuure.Tabel 39. KST ja MAHE toetust taotletud püsikultuuride pindalad hektarites 2004. ja 2007. aastal (PRIA 2008. aaugusti andmed)2004 PKT taotletud2007 PKT taotletudMaakondpüsikultuuride pind (ha) püsikultuuride pind (ha)HARJUMAA 36 65HIIUMAA 29 23IDA-VIRUMAA 22 25JÕGEVAMAA 73 110JÄRVAMAA 24 79LÄÄNEMAA 38 24LÄÄNE-VIRUM 65 60PÕLVAMAA 69 107PÄRNUMAA 136 189RAPLAMAA 100 207SAAREMAA 54 37TARTUMAA 383 388VALGAMAA 38 61VILJANDIMAA 264 263VÕRUMAA 116 293Liites PKT-d taotletud pikaajalise rohumaa ja loodusliku rohumaa andmed, selgub, et püsirohumaadepindala on 2007. aastal võrreldes 2004. aastaga (2004 - 137 877 ha; 2007 – 126 735 ha) vähenenudca 8%.213
- Page 161 and 162: 4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
- Page 163 and 164: Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
- Page 165 and 166: 4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
- Page 167 and 168: 4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
- Page 169 and 170: Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
- Page 171 and 172: VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
- Page 173 and 174: 1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
- Page 175 and 176: Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
- Page 177 and 178: Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
- Page 179 and 180: 4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
- Page 181 and 182: 2007. aasta lõpu seisuga oli alla
- Page 183 and 184: Taimekasvatuse suhteliselt väike o
- Page 185 and 186: Kr / ha25002000150010005000-500-100
- Page 187 and 188: 3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
- Page 189 and 190: 4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
- Page 191 and 192: 10095 89888077%60402002003200420052
- Page 193 and 194: 4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
- Page 195 and 196: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 197 and 198: 4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
- Page 199 and 200: 4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
- Page 201 and 202: Majanduslikult suuremad mahepõllum
- Page 203 and 204: 4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
- Page 205 and 206: mahetoodete osa” analüüs FADN v
- Page 207 and 208: Koolitused on mänginud kindlasti v
- Page 209 and 210: hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 211: 4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
- Page 215 and 216: 5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
- Page 217 and 218: 5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
- Page 219 and 220: 5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
- Page 221 and 222: 0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
- Page 223 and 224: 6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
- Page 225 and 226: mille jätkumine viib mullaviljakus
- Page 227 and 228: 6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
- Page 229 and 230: ja sellest lähtuvalt tulemuste par
- Page 231 and 232: Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
- Page 233 and 234: VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
- Page 235 and 236: IEEP, 2007. Guidance document to th
- Page 237 and 238: Linnuseire andmete täiendav analü
- Page 239: LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM
1200010000summeeritud rohumaad ja püsikultuurid ha80006000400020000HARJUMAAHIIUMAAIDA-VIRUMAAJÕGEVAMAAJÄRVAMAALÄÄNEMAALÄÄNE -VIRUMAAPÕLVAMAAPÄRNUMAARAPLAMAASAAREMAATARTUMAAVALGAMAAVILJANDIMAAVÕRUMAA<strong>2004</strong>2005<strong>2006</strong>2007Joonis 108. KST- ja MAHE toetustaotlused <strong>2004</strong>. – 2007. a, summeeritud rohumaad ja püsikultuurid (PRIA 2008.a augusti andmed)- maastiku mitmekesistamisega (%)Üks võimalus mitmekesisuse muutuste jälgimiseks toetataval maal on võrrelda eraldiste (põld,külvikorraväli, rohumaa) keskmiste suuruste muutuseid. Kui keskmine eraldise suurus on vähenenud,on põllumassiivi sisene mitmekesisus suurenenud (tabel 38). Vaadeldes KST ja MAHE toetusttaotletud pindade keskmise suuruse muutuseid, ei ilmne väga olulisi muutusi. Eraldise keskminesuurus on vähenenud seitsmes maakonnas ja kogupindala suurenenud üheksas maakonnas.Tuginedes antud andmetele saame öelda, et PKT toetused väga olulist mõju massiivisiseselemitmekesisusele avaldanud ei ole.Kui vaadelda üsnagi subjektiivseid andmeid nagu toetustaotlustesse märgitud kasvatatav kultuur jaliita vastavad andmed tekkinud gruppideks, saame hinnata, kuidas on muutunud kasvatatavatekultuuride mitmekesisus. Arvutuslikult on kultuuride mitmekesisus kasvanud 13 maakonnas ja Eestikeskmisena on kasvatatavate kultuuride osatähtsus suurenenud ca 8%.Tabel 38. KST ja MAHE toetust taotletud põldude keskmine suurus ja taotluste kogupindala hektaritesmaakondade lõikes (PRIA 2008. a augusti andmed)Maakond<strong>2004</strong>PKT taotlustekogupind (ha)<strong>2004</strong>Taotluspõhinekeskmine põldudesuurus (ha)2007PKT taotlustekogupind (ha)2007 Taotluspõhinekeskmine põldudesuurus (ha)HARJUMAA 25 276 8,7 26 680 8,3HIIUMAA 12 178 5,1 10 472 4,5IDA-VIRUMAA 15 256 6,3 15 645 6,4JÕGEVAMAA 35 922 9,7 39 772 9,7JÄRVAMAA 48 317 13,1 52 497 12,9LÄÄNEMAA 28 397 5,9 29 568 5,7LÄÄNE-VIRUMAA 43 946 9,5 63 619 11,1PÕLVAMAA 31 699 6,1 31 426 6,1PÄRNUMAA 59 240 5,7 58 184 6,0RAPLAMAA 34 713 6,1 34 770 6,1SAAREMAA 33 926 4,2 33 306 4,0TARTUMAA 49 206 8,1 51 735 8,4VALGAMAA 20 245 6,0 23 361 5,8VILJANDIMAA 41 861 6,4 41 417 6,6VÕRUMAA 23 309 3,6 25 168 3,5212
Change language