MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Maapiirkondade maastikke on säilitatud või edendatudToetusalune põllumajandusmaa hulk, mille mõju maastikule oli kasulik (või kahju ära hoidev),sh(a) seotud:- maastiku koherentsusega (%)Koherentsus – maastikuline sobivus (kokkukuuluvus) arvestades piirkonna üldiseid tunnuseid jaomadusi.Rääkides koherentsusest põllumajandusmaastikes ja veelgi täpsemalt keskendudes vaidpõllumassiividele, on Eesti kontekstis väga keeruline leida toetuskõlbulikku tegevust, mistoetusalusele põllumassiivile, võrrelduna ümbritsevaga otseselt, ei sobi. Põllumassiividel toimuvadtegevused on selgelt reguleeritud läbi mitmete nõuete, mis on toetuste maksmise eelduseks.Toetusalustel pindadel saab vaadelda vaid kasvatatavate kultuuride vaheldumist ja/või harimist (põld,püsirohumaa, kesa jmt). Lähtuvalt valitud maastikuseireruutude paiknemisest on jälgitavad kateatavad eripärad (näiteks põllumassiivide suurus vms), mis on just sellele piirkonnale omased.Kasvatatavate kultuuride arv ei mängi Eestis hetkel koherentsuse hindamisel maastikukontekstistervikuna olulist rolli, kuna piirkonnas kasvatataksegi eelkõige ja valdavalt neid kultuure, midavastavalt looduslikele eeldustele kasvatada saab. Sarnane olukord võib muidugi muutuda, kui muutubpõllumajanduspoliitika ja hakatakse laiaulatuslikult toetama näiteks energiakultuuride kasvatamist. Kuitoetuste maksmisel ei jälgita väljakujunenud maastikustruktuuri ja looduslikke eeldusi, võidaksesellega ka oluliselt koherentsusnäitajaid negatiivses suunas muuta (haritakse üles rohumaad jne).Väljudes massiivi tasandist ja rääkides põllumajandusmaastikust tervikuna, on siiski võimalikpõllumajandusmaastikulist koherentsust teataval määral hinnata. Hooldatud ja/või majandatudpõllumassiivid (sõltumata sisemisest jagunemisest) suurendavad (hoiavad stabiilsena) põllumajandusmaastikukoherentsust, säilitades väljakujunenud maastikustruktuuri. Teostatud ankeetküsitlustestselgub, et kõige negatiivsem ja koherentsust vähendav on kasutusest väljasolev ja hooldamatapõllumajandusmaastik. Siinjuures ei ole vastajate seisukohast oluline maastikul esinevate kultuuridemitmekesisus või jagunemine põllu- ja rohumaaks, vaid kas majandamine toimub või mitte. Seetõttusaame hinnata siinkohal üheselt vaid seda, kas taotletud põllumajandustoetuste pindala onsuurenenud või vähenenud ja eeldada, suurenemise puhul on suurenenud ka põllumajandusmaastikulinekoherentsus, sest säilitatud on maakasutus põllumajandusmaana ja taotlusalune pind onühel või teisel viisil majandatud.Vaadeldes muutuseid KST ja MAHE toetuse taotletud pindades summeeritud rohumaade japüsikultuuride pindade lõikes, näeme, et rohumaade osatähtsuse oluline suurenemine toimus aastatel2004 – 2006 kõikides maakondades (joonis 108). Koherentsuse seisukohast on selline positiivnemuutus suurema kaaluga õhema pinnakattega ja reostustundlikemates maakondades nagu Harjumaa,Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Saaremaa, Läänemaa ja Raplamaa. 2007. aasta andmed näitavadvõrreldes 2006. aastaga rohumaade osatähtsuse vähenemist Hiiumaal, Ida-Virumaal, Läänemaal,Lääne-Virumaal ja Saaremaal. Kokkuvõttes oli siiski rohumaade osatähtsus 2007.a võrreldes 2004.akõikides maakondades suurem, sealjuures reostustundlikemates maakondades ca 30%.KST ja MAHE taotluste kogupind on samuti perioodil 2004-2007 tervikuna kasvanud, muutus ei oleküll väga suur, kuid siiski positiivse trendiga, 2007. aastaks on kogu PKT taotletav pind suurenenud ca6%. Lähtudes põllumassiivi tasandist ja eeldusest, et koherentsust suurendab toetuskõlbulikpõllumajandustegevus, mitte sööti jäetud põllumaa, võib öelda, et PKT toetused on koherentsustperioodi jooksul pisut suurendanud.211