MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Põllumajandusliku maakasutuse analüüsPõllumajandusliku maakasutuse aastatel 2004-2007 analüüsil selgitati PKT toetustüüpide osatähtsustvõrrelduna ÜPT-ga. Analüüsi aluseks on võetud PRIA ÜPT (sh PKT) toetuse 2007. a taotluspõhisedpõllumajandusmaa andmed.Perioodi 2004-2007 jooksul on põllumajandusmaa pindalad aastati mõnevõrra muutunud, kuid läbivalton KST, MAHE ja ÜPT (v.a PKT) pindalade suhe sarnane ning toetustüüpide osatähtsus ÜPT (shPKT) põllumajandusmaast ühesugune. KST toetuse taotlusalune pind moodustas 2007. a Eestikeskmisena 56% ja MAHE toetuse pind 8% kasutatavast põllumajandusmaast.PKT taotletud pind muutus perioodi jooksul vähe, kuna KST toetus osutus ülipopulaarseks jubaesimesel taotlusaastal (2004) ning eelarvevahendite nappuse tõttu otsustati järgnevatel aastatellisataotlusi mitte vastu võtta (v.a MAHE toetus).KST, MAHE, PKT kokku ja ÜPT (v.a PKT) toetuse taotlejate maakasutus hektarites aastate kaupavõrreldes on märgata suundumust, et mõnevõrra väheneb looduslike ja pikaajaliste rohumaade ningselle arvelt suureneb põllukultuuride pindala. Erandiks on mahetootjad, kelle puhul on suurenenud niitaotletud pikaajaliste rohumaade kui ka põllukultuuride all olev pind.Võrreldes maakasutuse osatähtsust erinevate toetustüüpide puhul (joonis 105), selgus, et perioodil2004-2007 oli kõige suurem looduslike ja pikaajaliste rohumaade osatähtsus põllumajandusmaastmahetootjatel (vastavalt 9-17% ja 47-51%) ning kõige väiksem KST toetust taotlenud tootjatel (2-3% ja18-25%). Põllukultuurid seevastu omavad mahetootjatel kõige väiksemat (44-51%) ning KSTtaotlenud tootjatel kõige suuremat osatähtsust (75-80%). Põllumajanduslikku keskkonnatoetustmittetaotlenud ja vaid ühtset pindalatoetust taotlenud tootjatel moodustas looduslik rohumaa 5-7%,pikaajaline rohumaa 23-24% ja põllukultuurid 67-71% põllumajandusmaast.Perioodil 2004-2007 oli põllumajanduslikku keskkonnatoetust taotlenud tootjatel pikaajaliste rohumaadeosatähtsus keskmiselt 4% väiksem ja põllukultuuride osatähtsus põllumajandusmaast 5%suurem kui vaid ühtset pindalatoetust taotlenud tootjatel.100%% kasutatavast põllumajandusmaast90%80%70%60%50%40%30%20%10%0%Muu maaPüsikultuuridPõllukultuuridPikaajalinerohumaaLooduslikrohumaa2004200520062007200420052006200720042005200620072004200520062007KST MAHE PKT kokku ÜPT (v.a PKT)Joonis 105. KST, MAHE ning ÜPT (v.a PKT) taotluspõhine maakasutuse struktuur aastatel 2004-2007 (PRIA2008. a augusti andmed)Analüüsides taotluspõhist põllukultuuride all olevat maakasutust (haritav maa), ilmnevad toetustüüpidekaupa suuremad erinevused. Aastatel 2004 ja 2007 taotleti põllumajanduslikkukeskkonnatoetust vastavalt 362 925 ja 408 894 ha ning ainult ühtset pindalatoetust (v.a PKT) vastavalt211 012 ja 227 594 ha põllukultuuride pindalale (joonis 106).208