12.07.2015 Views

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Koolitused on mänginud kindlasti väga olulist rolli põllumajandustootjate keskkonnateadlikkusesuurendamisel. Keskkonnateadlikkuse uuringu kohaselt on mitmetes keskkonda puudutavatesküsimustes tootjate teadlikkus kasvanud.Järgnevalt on ära toodud keskkonnateadlikkuse aspektid, mille muutused olid olulised võitähelepanuväärivad.Ligi 10% (2007. a võrreldes <strong>2004</strong>. aastaga) rohkem küsitletud tootjatest arvestab oma põllumajandustegevuseskeskkonnakaitseliste aspektidega.Niitmisviisidest on vähenenud spiraalselt servast keskele niitmisviisi kasutamine. Kui <strong>2004</strong>. a kasutasseda 20% tootjatest, siis 2007. a 13% küsitletud tootjatest. See on väga positiivne tendents, kuna seeniitmisviis on kõige kahjulikum põldude loomastikule (sh linnustikule).Rohumaade varajase niitmise (enne 10. juunit) negatiivset mõju teadvustavate tootjate osa on samutimärgatavalt tõusnud. Kui <strong>2004</strong>. a olid sellest teadlikud 54% tootjatest, siis 2007. a oli see protsentjuba 68%.Küsitluste ja intervjuude tulemustena võib väita, et tootjate keskkonnateadlikkus on tänu programmilejäänud samaks või teatud aspektide puhul tõusnud.4.6.3.2. Hindamiskriteerium 5-2. Maakasutusmustrid (sh kariloomade asukoht/kontsentratsioon) on säilitatud või on muutunud keskkonnale kasulikul viisilToetusaluse põllumajandusmaa osa, millel tehti keskkonnale kasulikke (või kahju ära hoidvaid)maakasutuse muudatusi (%)a) püsikultuuridega seotud (rohumaad, viljapuuaiad, metsamaa) (%)b) haritava maaga seotud (mahepõllumajandus, külvikord) (%)a) mitte-haritav või looduslik rohumaa (%)Indikaatorile vastamise puhul on arvesse võetud kogu PKT-ga (MAHE+KST) kaetud vastavad pinnad(taotluspõhine informatsioon).a) Püsikultuuridega kaetud (püsirohumaad+püsikultuurid) PKT pindala moodustas <strong>2004</strong>. a 61% (ÜPTvastav pind 194 295 ha ja PKT 118 999 ha) kogu ÜPT all olevast püsikultuuridega kaetud maast,2007. a oli vastav protsent 60% (2007. a vastavad pinnad 187 750 ha ja 113 525 ha).b) PKT-ga kaetud haritava maa (külvikorras olev maa) osa moodustas <strong>2004</strong>. a 63% (ÜPT vastav pind211 011 ha ja PKT 362 925 ha) kogu ÜPT-ga kaetud haritavast maast, 2007. a moodustas sellise maaosa juba 66% (ÜPT 620 735 ha ja PKT 408 894 ha).c) PKTga kaetud looduslikud rohumaad moodustasid <strong>2004</strong>. a 47% (ÜPT vastav pind 43 104 ha ja PKT20 327 ha) kõikidest ÜPT-ga kaetud looduslikest rohumaadest, 2007. a oli see 50% (ÜPT 30 443 ha jaPKT 15 142 ha).207

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!