MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

PKT mõju hindamiseks analüüsiti bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas kimalaste, lindude jataimede näitajaid koos maastikku iseloomustava Shannoni mitmekesisuse indeksiga, milletulemusena leiti, et Shannoni maastiku mitmekesisuse indeksi suurenedes kasvas kimalaste arvukus,lindude Shannoni mitmekesisuse indeks ning seirepõllu taimeliikide arv (põllu- ja servaruudud kokku).Lisaks mõjutas taimestiku liigilist koosseisu lähiümbruse maastiku struktuur. Sellised tulemusednäitavad, et bioloogiline mitmekesisus sõltub ümbritsevast maastiku struktuurist. Lisaks näitasidkimalaste ja lindude uuringud ka piirkondlike erinevuste olemasolu (kõrgeimad näitajate väärtusedesinesid eri piirkondades eri toetustüüpidega taludes). Neid piirkonniti erisuunalisi trende võib sellisten-ö “liikuvate objektide“ nagu linnud ja kimalased puhul seletada maastiku struktuuri erinevustega,millest tulenevalt on piirkonniti erinev ka kompensatsioonialade (üleskündmata alad nagu niidud,metsaservad, -tukad jne) osakaal, mis pakuvad elusorganismidele pesitsus-, toitumis-, peatus- javarjepaiku. Seega viitavad esialgsed andmed, et kompensatsioonialade olemasolu või puuduminevõib vastavalt kas nõrgendada või tugevdada põllumajandustegevuse mõju. Erinevate toetustüüpidenõuetest tulenevad tegevused pääsevad kompensatsioonialade vaesemas piirkonnas rohkem mõjulekui kompensatsioonialade rikkamas piirkonnas.Bioloogilise mitmekesisuse valdkonna seire tulemuste põhjal võib öelda, et nii PKTkeskkonnasõbraliku tootmise baasmeede kui ka mahepõllumajandusliku tootmise lisameede mõjusidkimalaste mitmekesisusele positiivselt, sest nii 2006. kui ka 2007. aastal oli kimalaste Shannonimitmekesisuse indeks MAHE ja KST taludes märgatavalt kõrgem kui ÜPT taludes. Selle põhjuseksvõis olla 15% liblikõieliste ja liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu kasvatamise nõue (nimetatudheintaimi võib kasvatada ka allakülvina) nii MAHE kui ka KST taludes, mis pakub kimalasteletoiduressurssi. PKT meetmed avaldasid läbi viljavahelduse nõude arvatavasti positiivset mõju kavihmaussidele ja mikroobikooslusele, sest MAHE taludes olid nende näitajate väärtused enamastikõrgemad ning KST taludes samuti pigem sarnasemad MAHE kui ÜPT taludele.Maastikuseire tulemusena selgus, et põllumassiivide sisemiste eraldiste keskmine suurus onvähenenud ja koguarv kasvanud, mis viitab diferentseerituse (mitmekesisuse) kasvule enamikesmaastikuseireruutudes. Kasvanud on ribastruktuuride arv põllumassiivi sees (söödiribad põldudevahel). Maastikuseireuuringute kahe seireringi andmed viitavad sellele, et põllumajandustootjate PKTtoetusega ühinemine võib olla põllumassiivisisese diferentseerituse suurenemise põhjustajaks, kunatoetuse nõuete kohaselt on vajalik rakendada viljavaheldust või külvikorda.Põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse tõus mõjutatuna põllumajanduslikustkeskkonnatoetusestPKT üheks nõudeks on koolituste läbimine. Esimesel toetusega liitumise aastal oli vajalik läbida KSTtootjatel 6-tunnine algkoolitus ja viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks (lähtuvalt vajadusest pikendatitähtaega 1. detsembrini) osaleda 6-tunnisel täiendkoolitusel.Mahetootjad pidid esimesel kohustuse aastal läbima 12-tunnise algõppe ja 18-tunnise tootmise,töötlemise või turustamise alase täiendkoolituse samuti viienda kohustuseaasta oktoobriks (lähtuvaltvajadusest pikendati detsembrini).MAK 2004-2006 kohustuslikel KST ja mahetootmise algkoolitustel osales kokku 6 692 tootjat(Põllumajandusministeerium 2008).KSTga liitunud tootjate täiendkoolitused on põhiliselt suunatud keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.Täiendkoolituste teemadeks on: „Muld ja toitained“, „Keskkonnasõbralik taimekaitse“ ja „Keskkonnasõbralikrohumaade majandamine“. Mahepõllumajandust rakendavate ettevõtjate koolitused agaon orienteeritud nii mahepõllumajandusliku tootmise efektiivsuse tõstmisele kui ka mahetoodetetöötlemisele ja müügivõimalustele.Põllumajandusuuringute Keskus korraldas 2006. ja 2007. a PKT hindamise seirevalimis olevateletootjatele PKT hindamisalaseid uuringuid ja esialgseid tulemusi tutvustavaid koolitusi, mis läksidsamuti arvesse kui kohustuslikud täiendkoolitused. Neil koolitustel osales kokku 206 PKT taotlejat.Kokkuvõtte 2004. a kohustuse võtnud tootjate arvust, kes on läbinud kohustuslikud täiendkoolitusedsaab teha alles pärast 1. detsembrit 2008, kuna selleks ajaks peavad kõik kohustuse võtnud tootjadkoolituse läbima. Esimesel koolituste korraldamise aastal oli huvi kohustuse võtnud isikute hulgassuhteliselt tagasihoidlik, siis järgnevatel aastatel on huvi koolituste vastu olnud oluliselt suurem – kõiksoovijad ei ole saanud suure osalejate arvu tõttu koolitusel osaleda ja tähtaega pikendati.206