MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

mahetoodete osa” analüüs FADN valimis olevate mahetootjate hulgas, 2006. Võrdlev analüüs 2003. a– 2006. a, JÕNK 2006).Kokkuvõtteks võib öelda, et mahetootmisele viitavate tootjate osa oli 2006. a võrreldes 2003. asuurem ning alates 2005. aastast on suurenenud nende tootjate osa, kes kasutavad mahetoodangumüümisel kirjalikku viidet või mahe/ökomärki oma tootel või müügikohas. Suurenenud onmahetoodanguna müüdavate taimekasvatussaaduste viitega müük, loomakasvatussaaduste viitegamüügiosa on jäänud stabiilseks, sest mahetöötlemise võimalusi ei ole piisavalt.4.6.3. Läbiv hindamisküsimus 5. Mil määral on programm soodustanudkeskkonnakaitset ja selle parendamist?4.6.3.1. Hindamiskriteerium 5-1. Tootmisele / arengule ja/või keskkonnale suunatud toetustegahõlmatud meetmete kombinatsioon tekitab positiivseid keskkondlikke mõjusidPõllumajanduslik keskkonnatoetusPõllumajanduslik keskkonnatoetus on suunatud keskkonnasõbralike põllumajandusmeetoditerakendamisele ja jätkuvale kasutamisele. Kogu PKT-ga kaetud pind aitas kaasa keskkonnakaitsele jaselle parendamisele. Finants- ja rakendamisalase info põhjal võib öelda, et PKT meede on olnudedukas, mõju osas on aga keeruline lühikese rakendamisperioodi tõttu meetme mõju selgelt eristadamuudest mõjudest. Mõju hindamisel on MAK 2004-2006 periood pigem algtaseme fikseerimine jalävendi selgitamine kui meetme reaalse mõju hindamine. PKT mõju hindamiseks teostatiseireuuringud suhteliselt lühikesel aruandeperioodil (2004-2006), seega on aegrea lühiduse ningandmete vähesuse tõttu lõplike järelduste tegemine küsitav ning võib täheldada vaid tendentse.Samas mitme valdkonna uuringutele tuginedes võib väita, et PKT toetuse mõju hindamisel määravadtulemusi suures osas piirkondlikud erisused.Kogu meetme ulatuses määrati toetust 2004. a 6 546 taotlejale. Võttes põllumajandustootjatekoguarvuks kõik ÜPT taotlejad (18 954), määrati põllumajanduslikku keskkonnatoetust 35%põllumajandustootjatest, seega täideti eesmärk meetmega ühinemise osas. 2005. a määrati PKTtoetust 7 379 ning 2006. a 6 897 taotlejale.Põllumajanduslik keskkonnatoetus koosneb baasmeetmest (keskkonnasõbralik tootmine),lisategevustest (mahepõllumajanduslik tootmine ja kiviaedade rajamine, taastamine ja hooldamine) jaeritegevustest.Kõik PKT taotlejad peavad täitma üldiseid keskkonnanõudeid kogu ettevõttes ja vastama taotletavategevuse kohta kehtestatud nõuetele. Baastegevuses osalemiseks tuleb täita keskkonnasõbralikutootmise plaani, mis koosneb väetusplaanist ja viljavaheldusplaanist, kohustus on võtta mullaproove,suvel karjatada põllumajandusloomi väljas ning osaleda ettenähtud mahus koolitustel. Baastegevusenõudeid peavad täitma ka lisategevuse taotlejad, kuid mahepõllumajandusliku tootmise puhul tuleblisaks täita mahepõllumajanduse seadusest tulenevaid nõuded ning osaleda ettenähtud mahuskoolitustel.Baasmeetmele võeti 2004. aastal vastu 5 795 taotlust 462 700 ha-le. Baastegevuse üheks MAKisprognoositud tulemuseks oli KST toetuse taotlemine 30-35%-le Eesti põllumajandusmaast. 2004. ataotleti KST toetust 462 700 ha-le. Võttes aluseks ÜPT taotlusaluse pinna 2004. a (818 442 ha),moodustas KST taotlemine sellest 56,5%. 2005. a aktsepteeriti uusi keskkonnasõbraliku tootmisekohustusi üksnes selliste taotlejate puhul, kellel vähemalt üks põld paikneb Natura 2000 alal. Kooskehtivate kohustustega taotleti KST toetust 478 174 hektarile. 2006. a uusi taotlusi baastegevuselevastu ei võetud, toetuse jätkamist taotleti 461 200 hektarile.Mahepõllumajandusliku tootmise toetusele seatud eesmärkide kohaselt peaks antud tegevusvähendama mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid keskkonna- jaterviseriske, suurendama toiduohutust, säilitama mullaviljakust ja bioloogilist mitmekesisust. Lisakspeaks märgatavalt suurenema mahetoodangu hulk ja osatähtsus.Mahepõllumajanduslikule tootmise toetusele võeti 2004. a vastu 793 taotlust 40 788 hektarile.Lisategevusel perioodi jooksul uute taotluste vastuvõtupiiranguid ei olnud, taotluste arv kasvas 35%:2004. a esitati 793 taotlust ning 2007. a 1 224 toetusavaldust. toetuse kaudu sooviti perioodil 2004-2006 võtta mahepõllumajanduslikku kasutusse 70 000 ha maad, perioodi lõpuks oli 2006. ategevusele määratud toetuseid 61 568 ha-le. (PRIA 2008. a augusti andmed) Toetuse füüsilise näitajaosas (kohustustega hõlmatud üldpindala) saavutati 2006. a järelmääramistega (PRIA 2008. a augustiandmed) 88% 2006. a prognoositud saavutustasemest ning finantsnäitajate osas vastavalt 77%planeeritust.205