MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

65003000piima väljalüps, kg / lehm60005500500045002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006Piima väljalüps (tavatootja) Piima väljalüps (mahetootja)Teravilja saagikus (tavatootja)Teravilja saagikus (mahetootja)2500200015001000teravilja saagikus, kg / haJoonis 104. Lehmade produktiivsus ja teravilja saagikus aastatel 2000-2006 (FADN andmetel põhinev)Mahepõllumajanduslikule tootmisele võeti 2004. a vastu 793 taotlust 40 788 hektarile. Lisategevuselperioodi jooksul uute taotluste vastuvõtupiiranguid ei olnud, taotluste arv kasvas 35%: 2004. a esitati793 taotlust ning 2007. a 1 224 toetusavaldust. MAHE toetuse kaudu sooviti perioodil 2004-2006 võttamahepõllumajanduslikku kasutusse 70 000 ha maad, perioodi lõpuks oli 2006. a tegevusele määratudtoetuseid 61 568 ha-le (PRIA 2008. a augusti andmed).4.6.2.2. Hindamiskriteerium 4-2. Tänu programmile on olulistes tootmisahelates paranenudturuseisund (kvaliteet jmt)PKT lisategevuse, mahepõllumajandusliku tootmise, turuseisundi paranemist võib hinnata läbimahetoodete müügi viitega mahepõllumajandusele. Pikaajalise uuringu eesmärgiks on välja selgitada,mil määral on põllumajanduslik keskkonnatoetus mõjutanud kohalike mahesaaduste turusituatsiooni.Seirega alustati 2004. aastal (lähtepositsioon, 2003. a andmed), programmi 2004-2006 kohta toimusviimane andmete kogumine 2007. aastal.Mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate tootjate (väiksema majandusliku suurusega japostiküsitlusele vastanud tootjad) osa on 2006. a võrreldes 2003. aastaga suurenenud (2003. a 68%,2006. a 76%). Peamiseks mitteviitamise põhjuseks on siin jätkuvalt maheloomakasvatussaadustetöötlemisvõimaluste puudumine, mis välistab osadel tootjatel viite kasutamise võimaluse.Erinevate tootegruppide osas mahepõllumajandusele viitamise võrdlemisel selgus, et viitega müüdudtoodangu osa on jätkuvalt suurem taimekasvatussaaduste puhul, mida on võimalik müüa tarbijale ilmatöötlemata. Kartuli, köögivilja, marjade, puuviljade ja maitse- ja ravimtaimede müügil viitab omatoodangu müügil mahepõllumajandusele üle 80% tootjatest. Kõik uuringus osalenud mahemeemüüjad kasutasid vähemalt osa toodangu müügil viidet mahepõllumajandusele. Mahemunademüüjatest oli selliseid, kes 2006. aastal üldse viidet ei kasutanud, vaid 4%. Piima ja elusloomademüügil on selliste tootjate osa, kes vähemalt osa toodangu müügil viitavad mahepõllumajandusele(võrreldes 2003. aastaga) oluliselt suurenenud. Nt ei viidanud 2006. a piima müügilmahepõllumajandusele üldse 24% mahepiima müünud tootjatest, 2003. a oli sama näitaja 75%(Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa” ja „Ettevõtjatulu” 2003. – 2006. aandmete võrdlev analüüs, ÖTK 2007).FADN valimi mahetootjate realiseeritud viitega mahepõllumajandusele loomakasvatussaaduste osakogumüügist erines oluliselt nii aastate kui toodanguliikide lõikes. Viitega mahepõllumajanduselerealiseeritud piima osa kogumüügist on jäänud samale tasemele, kogu piima müügist realiseeriti2006. a viitega mahepõllumajandusele vaid 2%. Veiste lihaks mahedana realiseerimise osakaalkogumüügist on vaadeldavate aastate jooksul suuresti kõikunud.Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud nisu ja rukki osa kogumüügist on viimaste aastategaoluliselt suurenenud.Puuvilju on realiseeritud viitega mahepõllumajandusele kogu ulatuses peaaegu igal vaadeldavalaastal. Köögiviljade mahedana realiseeritud osa kogumüügist on olnud aastate lõikes väga erinev:2005. a oli see 19%, 2006. a - 100% (Indikaatorite „Ettevõtjatulu” ja „Mahetoodanguna müüdavate204