MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. Mil määral on programm parandanudpõllumajanduse / metsanduse põhitoodete olukorda turul?4.6.2.1. Hindamiskriteerium 4-1. Tänu programmile on olulistes tootmisahelates tõusnudtootlikkus ja/või vähenenud kuludPKT mahepõllumajandusliku tootmise toetuse ühe seatud eesmärgi kohaselt peaks märgatavaltsuurenema mahetoodangu hulk ja osatähtsus.Mahepõllumajanduslik tootmine on Eestis viimastel aastatel jõudsalt arenenud. TaimetoodanguInspektsiooni andmetel oli mahepõllumajanduse registris 2007. a lõpu seisuga 1 211 tootjat, mis onvõrreldes 2003. a (enne MAK 2004-2006 mahetoetuse rakendumist) 59% (764) võrra enam (joonis103). Mahepõllumajanduslikku maad oli 2007. a 84 779 ha, võrreldes 2003. a (42 573 ha) on see 92%rohkem.PRIA andmetel on MAHE taotlusalune põllukultuuride all olev pind on kasvanud 17 750 hektarilt 2004.aastal 35 000 hektarile 2007. aastal (PRIA 2008. a augusti andmed).ettevõtete arv14001200100080060040020002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Tunnustatud ettevõtted Mahepõllumajanduslik maa9080706050403020100000 haJoonis 103. Mahepõllumajanduse areng Eestis aastatel 2000-2007 (TTI mahepõllumajanduse register)Arvestades majandusliku suuruse alampiiri 2 ESU, on Eestis 739 professionaalse põllumajandustootjatingimustele vastavat maheettevõtet. Piltlikult öeldes peaks selle alampiiri ületamiseks ettevõttesolema vähemalt 20 ha teravilja või 5 lehma. Seega, 2007. a seisuga on mahepõllumajandustootjatehulgas 472 (39% mahetootjate üldarvust) väikest ettevõtet, kus küll tegeldakse põllumajandusega,kuid tootmise maht on liiga väike, et tagada piisav sissetulek vähemalt ühele töötajale.FADN testettevõtete hulgast (mahetootjate valim on aastate lõikes muutunud, seega pole aastatelõikes võrreldud samu tootjaid) on välja toodud suuruse poolest sarnaste mahe- ja tavatootjatepeamiste majandustulemuste võrdlusanalüüsi tulemused. Suured tavaettevõtted on analüüsist väljajäetud. Nii tava- kui ka maheettevõtte majanduslik efektiivsus on otseselt seotud kasvatatavatekultuuride saagikuse taseme ja loomade produktiivsusega. Mahetootjatel kujunes 2006. a keskmiseksteravilja saagikuseks 1 536 kg/ha, 2003. a 1 386 kg/ha (joonis 104). Tavatootjatel oli teravilja saagikushektari kohta 2006. a 2 438 kg, mis on mahetootjatega võrreldes 59% võrra enam, 2003. a olidvastavad arvud 2 161 kg/ha ja 56%. Mahetootjate madal teravilja saagikus võrreldes tavatootjatega onpeamiselt tingitud asjaolust, et mahetaimekasvatuses ei tohi kasutada mineraalväetisi ja sünteetilisitaimekaitsevahendeid ning tootmine peab põhinema bioloogilistel protsessidel: liblikõieliste kultuuridekasvatamine külvikorras, orgaaniliste väetiste kasutamine, sobiva külvikorra ning õigete agrotehnilistevõtete rakendamine.Piimatoodang lehma kohta aastas oli maheettevõtetes 2006. a keskmiselt 5 541 kg, mis on 2003. a (4748 kg) võrreldes 17% enam. Tavaettevõtetes moodustas piimatoodang lehma kohta 2006. a 6090kg, mis on mahetootjatega võrreldes 10% enam, 2003. a vastavad numbrid olid 5 336 kg ja 12%.203