MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
Oluline on märkida, et mahetootjate investeeringud on oluliselt kasvanud kahel viimasel analüüsitavalaastal, samas tavaettevõtetes on investeeringute jõuline tõus olnud aastatel 2003 ja 2004 (JÕNK2008 andmete põhjal).Põllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamiseks sotsiaalmajanduslikus valdkonnas on lisaks eelpoolmainitud näitajatele oluline ka teada, milline osa on PKT-l põllumajandustootjate sissetulekutes.Selleks on kasutatud FADN testvalimis olevate ettevõtete (500) majandusnäitajaid. Andmetevõrreldavuse tagamiseks on eraldi analüüsitud keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse võtnud (KSTtootjad) ja mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse võtnud (mahetootjad) ning ka kõigipõllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse võtnud (PKT tootjad) põllumajandustootjateettevõtjatulu näitajaid. Võrdluseks on välja toodud ka PKT kohustusega mitteliitunud ettevõtetevastavate näitajate tulemused. Toetuste struktuuri ja mõju hindamisel on toetused jagatud kolmegruppi: mahetoetus, KST toetus ja muud põllumajandustoetused.FADN valimi keskmisel PKT (MAHE ja KST) tootjal on PKT osa põllumajanduslikes sissetulekuteskasvanud 6%-lt 2003. a kuni 7%-ni 2006. a (tootmistüübiti varieerub see 5 – 9%), kusjuures PKT osatoetuste kogusummas on vähenenud 40%-lt 26%-ni (joonis 102).Suurimad muutused on toimunud mahetootjate sissetulekute struktuuris, kus PKT osa on kasvanud12%-lt 2003. a 20%-ni 2006. a, moodustades vastavalt 52% ja 42% toetuste kogusummast(Põllumajandusliku keskkonnatoetuse osatähtsus ja mõju analüüs tootjate sissetuleku struktuurisaastatel 2003-2006. JÕNK 2008).100%80%60%40%20%0%2003 2004 2005 2006 2003 2004 2005 2006 2003 2004 2005 2006 2003 2004 2005 2006KST tootjad MAHE tootjad PKT tootjad TavatootjadTaimekasvatustoodangu müük Loomakasvatustoodangu müük Muud sissetulekudKST toetus MAHE toetus Muud toetusedJoonis 102. PKT toetuste osa KST-, MAHE- ja PKT-tootjate (MAHE ja KST kokku) ning ÜPT tootjatesissetulekutes aastatel 2003-2006 (JÕNK, 2008)Kokkuvõttes võib öelda, et nii käsitletud põllumajanduslikul keskkonnatoetusel kui ka teistel ELmaaelu arenguga seotud toetustel on väga oluline osa põllumajandusega seotud maa-elanikkonnasissetulekutes.202
4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. Mil määral on programm parandanudpõllumajanduse / metsanduse põhitoodete olukorda turul?4.6.2.1. Hindamiskriteerium 4-1. Tänu programmile on olulistes tootmisahelates tõusnudtootlikkus ja/või vähenenud kuludPKT mahepõllumajandusliku tootmise toetuse ühe seatud eesmärgi kohaselt peaks märgatavaltsuurenema mahetoodangu hulk ja osatähtsus.Mahepõllumajanduslik tootmine on Eestis viimastel aastatel jõudsalt arenenud. TaimetoodanguInspektsiooni andmetel oli mahepõllumajanduse registris 2007. a lõpu seisuga 1 211 tootjat, mis onvõrreldes 2003. a (enne MAK 2004-2006 mahetoetuse rakendumist) 59% (764) võrra enam (joonis103). Mahepõllumajanduslikku maad oli 2007. a 84 779 ha, võrreldes 2003. a (42 573 ha) on see 92%rohkem.PRIA andmetel on MAHE taotlusalune põllukultuuride all olev pind on kasvanud 17 750 hektarilt 2004.aastal 35 000 hektarile 2007. aastal (PRIA 2008. a augusti andmed).ettevõtete arv14001200100080060040020002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Tunnustatud ettevõtted Mahepõllumajanduslik maa9080706050403020100000 haJoonis 103. Mahepõllumajanduse areng Eestis aastatel 2000-2007 (TTI mahepõllumajanduse register)Arvestades majandusliku suuruse alampiiri 2 ESU, on Eestis 739 professionaalse põllumajandustootjatingimustele vastavat maheettevõtet. Piltlikult öeldes peaks selle alampiiri ületamiseks ettevõttesolema vähemalt 20 ha teravilja või 5 lehma. Seega, 2007. a seisuga on mahepõllumajandustootjatehulgas 472 (39% mahetootjate üldarvust) väikest ettevõtet, kus küll tegeldakse põllumajandusega,kuid tootmise maht on liiga väike, et tagada piisav sissetulek vähemalt ühele töötajale.FADN testettevõtete hulgast (mahetootjate valim on aastate lõikes muutunud, seega pole aastatelõikes võrreldud samu tootjaid) on välja toodud suuruse poolest sarnaste mahe- ja tavatootjatepeamiste majandustulemuste võrdlusanalüüsi tulemused. Suured tavaettevõtted on analüüsist väljajäetud. Nii tava- kui ka maheettevõtte majanduslik efektiivsus on otseselt seotud kasvatatavatekultuuride saagikuse taseme ja loomade produktiivsusega. Mahetootjatel kujunes 2006. a keskmiseksteravilja saagikuseks 1 536 kg/ha, 2003. a 1 386 kg/ha (joonis 104). Tavatootjatel oli teravilja saagikushektari kohta 2006. a 2 438 kg, mis on mahetootjatega võrreldes 59% võrra enam, 2003. a olidvastavad arvud 2 161 kg/ha ja 56%. Mahetootjate madal teravilja saagikus võrreldes tavatootjatega onpeamiselt tingitud asjaolust, et mahetaimekasvatuses ei tohi kasutada mineraalväetisi ja sünteetilisitaimekaitsevahendeid ning tootmine peab põhinema bioloogilistel protsessidel: liblikõieliste kultuuridekasvatamine külvikorras, orgaaniliste väetiste kasutamine, sobiva külvikorra ning õigete agrotehnilistevõtete rakendamine.Piimatoodang lehma kohta aastas oli maheettevõtetes 2006. a keskmiselt 5 541 kg, mis on 2003. a (4748 kg) võrreldes 17% enam. Tavaettevõtetes moodustas piimatoodang lehma kohta 2006. a 6090kg, mis on mahetootjatega võrreldes 10% enam, 2003. a vastavad numbrid olid 5 336 kg ja 12%.203
- Page 151 and 152: sõltuvalt seirepiirkonnast selgus,
- Page 153 and 154: Taimede ja maastikuelementide vahel
- Page 155 and 156: õiguslikuna põllumajandusmaa, mil
- Page 157 and 158: 2005. aastal taotluste vastuvõtupe
- Page 159 and 160: kiviaedu mujal kui ainult põllumaj
- Page 161 and 162: 4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
- Page 163 and 164: Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
- Page 165 and 166: 4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
- Page 167 and 168: 4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
- Page 169 and 170: Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
- Page 171 and 172: VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
- Page 173 and 174: 1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
- Page 175 and 176: Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
- Page 177 and 178: Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
- Page 179 and 180: 4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
- Page 181 and 182: 2007. aasta lõpu seisuga oli alla
- Page 183 and 184: Taimekasvatuse suhteliselt väike o
- Page 185 and 186: Kr / ha25002000150010005000-500-100
- Page 187 and 188: 3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
- Page 189 and 190: 4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
- Page 191 and 192: 10095 89888077%60402002003200420052
- Page 193 and 194: 4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
- Page 195 and 196: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 197 and 198: 4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
- Page 199 and 200: 4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
- Page 201: Majanduslikult suuremad mahepõllum
- Page 205 and 206: mahetoodete osa” analüüs FADN v
- Page 207 and 208: Koolitused on mänginud kindlasti v
- Page 209 and 210: hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 211 and 212: 4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
- Page 213 and 214: (b) seotud püsikultuuridega (rohum
- Page 215 and 216: 5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
- Page 217 and 218: 5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
- Page 219 and 220: 5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
- Page 221 and 222: 0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
- Page 223 and 224: 6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
- Page 225 and 226: mille jätkumine viib mullaviljakus
- Page 227 and 228: 6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
- Page 229 and 230: ja sellest lähtuvalt tulemuste par
- Page 231 and 232: Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
- Page 233 and 234: VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
- Page 235 and 236: IEEP, 2007. Guidance document to th
- Page 237 and 238: Linnuseire andmete täiendav analü
- Page 239: LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM
Oluline on märkida, et mahetootjate investeeringud on oluliselt kasvanud kahel viimasel analüüsitavalaastal, samas tavaettevõtetes on investeeringute jõuline tõus olnud aastatel 2003 ja <strong>2004</strong> (JÕNK2008 andmete põhjal).Põllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong> hindamiseks sotsiaalmajanduslikus valdkonnas on lisaks eelpoolmainitud näitajatele oluline ka teada, milline osa on PKT-l põllumajandustootjate sissetulekutes.Selleks on kasutatud FADN testvalimis olevate ettevõtete (500) majandusnäitajaid. Andmetevõrreldavuse tagamiseks on eraldi analüüsitud keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse võtnud (KSTtootjad) ja mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse võtnud (mahetootjad) ning ka kõigipõllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong> kohustuse võtnud (PKT tootjad) põllumajandustootjateettevõtjatulu näitajaid. Võrdluseks on välja toodud ka PKT kohustusega mitteliitunud ettevõtetevastavate näitajate tulemused. Toetuste struktuuri ja mõju hindamisel on toetused jagatud kolmegruppi: mahetoetus, KST toetus ja muud põllumajandustoetused.FADN valimi keskmisel PKT (MAHE ja KST) tootjal on PKT osa põllumajanduslikes sissetulekuteskasvanud 6%-lt 2003. a kuni 7%-ni <strong>2006</strong>. a (tootmistüübiti varieerub see 5 – 9%), kusjuures PKT osatoetuste kogusummas on vähenenud 40%-lt 26%-ni (joonis 102).Suurimad muutused on toimunud mahetootjate sissetulekute struktuuris, kus PKT osa on kasvanud12%-lt 2003. a 20%-ni <strong>2006</strong>. a, moodustades vastavalt 52% ja 42% toetuste kogusummast(Põllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong> osatähtsus ja mõju analüüs tootjate sissetuleku struktuurisaastatel 2003-<strong>2006</strong>. JÕNK 2008).100%80%60%40%20%0%2003 <strong>2004</strong> 2005 <strong>2006</strong> 2003 <strong>2004</strong> 2005 <strong>2006</strong> 2003 <strong>2004</strong> 2005 <strong>2006</strong> 2003 <strong>2004</strong> 2005 <strong>2006</strong>KST tootjad MAHE tootjad PKT tootjad TavatootjadTaimekasvatustoodangu müük Loomakasvatustoodangu müük Muud sissetulekudKST toetus MAHE toetus Muud toetusedJoonis 102. PKT toetuste osa KST-, MAHE- ja PKT-tootjate (MAHE ja KST kokku) ning ÜPT tootjatesissetulekutes aastatel 2003-<strong>2006</strong> (JÕNK, 2008)Kokkuvõttes võib öelda, et nii käsitletud põllumajanduslikul <strong>keskkonnatoetuse</strong>l kui ka teistel ELmaaelu arenguga seotud toetustel on väga oluline osa põllumajandusega seotud maa-elanikkonnasissetulekutes.202