MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.6.1. Läbiv hindamisküsimus 3. Mil määral on programm soodustanudmaarahvastiku sissetulekute säilimist / suurenemist?4.6.1.1. Hindamiskriteerium 3-1. Programmi kaudu on otseselt või kaudselt säilitatud võiparandatud põllumajanduses hõivatud rahvastikuosa sissetulekuidToetatud põllumajandustootjate sissetulekud (EEK/inimene, hõlvatute arv) sha) ’elatustalu’ sissetulek (%)b) mitte-pereliikmete sissetulek (%)c) põllumajandussaadustele lisaväärtuse andmisega seotud (%)d) millest kaudne majanduslik efekt (%)Statistikaameti andmetel on keskmine netopalk põllumajanduses kasvanud 3 860 kroonilt 2004. aastalkuni 5 611 kroonini 2006. aastal. Seega on toimunud palgatõus 31%. Samal ajavahemikul on Eestikeskmine netopalk suurenenud 25% (2004. a oli see 5 675 EEK ja 2006. a 7 573 EEK).Tööhõive on aga vastupidi vähenenud: 2005. aastaga võrreldes on 2007. aastaks tööhõivepõllumajanduses vähenenud 19% (Eesti Statistikaamet, 2008).FADN valimis olevate PKT-ga liitunud põllumajandustootjate poolt makstud keskmine töötasu tunnison 2003. ja 2006. aasta võrdluses kasvanud peaaegu poole võrra (2003. a oli keskmine tunnitasu23,24 EEK siis 2006. aastal 44,33 EEK) Võrreldes ÜPT tootjate poolt makstud tunnitasuga on seeisegi kõrgem: kui KST tootjate poolt makstav tunnitasu on keskmisena FADN valimis 44,33 krooni siisÜPT ehk PKT-ga mitteliitunud tootjatel oli see 2006. aastal 40,11 krooni.Tasustatud tööjõukasutus on muutunud põllumajandusliku keskkonnatoetusega liitunud tootjatehulgas poole suuremaks (1,7 tjü (2003) 3,6 tjü (2006)) (Põllumajandusliku keskkonnatoetuseosatähtsus ja mõju analüüs tootjate sissetuleku struktuuris aastatel 2003-2006, JÕNK 2007).Ettevõtjatulu, ettevõtja arvestuslik netokasum ja investeeringute taseDetailset infot indikaatori kohta on kogutud vaid KST ja mahepõllumajandusliku tootmise toetusttaotlenud ettevõtete kohta. Uuringute tulemused on lühikese aegrea tõttu esialgsed, põhjalikemaidjäreldusi PKT toetuste mõju kohta saab teha alates 2009. aastast.Ettevõtete majandustulemuste hindamisel on lisaks ettevõtjatulule kasutatud ka ettevõtja arvestuslikkunetokasumit ja investeeringute taset.Majanduslikult väiksemad KSTga liitunud ettevõtted (valimi suurus 21 ettevõtet) olid valimikeskmisena kõigil aastatel tootmiskulude (v.a arvestuslik tasustamata tööjõukulu) katmise järel koostoetustega kasumis. Kasum suurenes tootjate keskmisena 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga 58%,2005. aastal võrreldes 2004. aastaga 55% ning 2006. aastal (ilmastikutingimusedpõllumajandustootjale olid väga kehvad) vähenes võrreldes 2005. aastaga ca 11% võrra.Tasustamata tööjõukulusid arvesse võttes oleks valimi keskmisena 2003. a ja 2006. a olnudtulemuseks kahjum ning 2004. ja 2005. a kasum. KST toetuseta oleks kõigil aastatel olnud tulemusekskahjum (Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa“ ja „Ettevõtjatulu“ 2003-2006aasta andmete võrdlev analüüs. ÖTK 2007).Majanduslikult suuremad (üle 2 ESU) KST ettevõtted (FADN valim) olid valimi keskmisena kõigilaastatel tootmiskulude (v.a arvestuslik tasustamata tööjõukulu) katmise järel koos toetustega kasumis.Kasum vähenes tootjate keskmisena 2006. aastal võrreldes 2004. aastaga 26%. Arvestuslikketasustamata tööjõukulusid arvesse võttes oleks valimi keskmisena KST tootjad olnud kasumis ka ilmaKST toetuseta.Majanduslikult väiksemad mahepõllumajanduslikud ettevõtted (valimi suurus 35 ettevõtet) olid valimikeskmisena kõigil aastatel tootmiskulude (v.a tasustamata tööjõukulu) katmise järel koos toetustegakasumis. Kasum kahekordistus 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga, 2005. aastal suurenes see2004. aastaga võrreldes 24% ning 2006. aastal vähenes 2005. aastaga võrreldes 2% võrra. Kamahepõllumajandustoetuseta oleks valimi keskmisena olnud tulemuseks kasum, kuid see oleks olnud2003. a 62,5%, 2004. a 77,4%, 2005. a 59,5% ja 2006. a 62,2% väiksem.Arvestuslikke tasustamata tööjõukulusid arvesse võttes oleks valimi keskmisena 2003. a olnudtulemuseks kahjum ning 2004. a, 2005. a ja 2006. a kasum. Mahetoetuseta oleks kõigil aastatel olnudtulemuseks kahjum (Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa“ ja „Ettevõtjatulu“2003. – 2006. aasta andmete võrdlev analüüs. ÖTK 2007).200