MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.5.6.2. Hindamiskriteerium VI.4.B-2. Mahepõllumajanduse samaväärne või suuremkasumlikkus võrreldes tavapõllumajandusega.4.5.6.2.1. Programmi indikaator VI.4.B-2.1. Mahetalude ettevõtjatuluSiinkohal tuleb rõhutada, et uuringu tulemused on lühikese aegrea tõttu esialgsed, põhjalikemaidjäreldusi PKT toetuste mõju kohta saab teha 2009. a.Ettevõtete majandustulemuste hindamisel on lisaks ettevõtjatulule kasutatud ka järgmisi näitajaid:ettevõtja arvestuslik netokasum (sisaldab arvestuslikke tasustamata tööjõukulusid), investeeringutetase ja PKT osa põllumajandustootjate sissetulekutes.Majanduslikult väiksemad mahepõllumajanduslikud ettevõtted (valimi suurus 35 ettevõtet) olidvalimi keskmisena kõigil aastatel tootmiskulude (v.a tasustamata tööjõukulu) katmise järel koostoetustega kasumis. Kasum kahekordistus 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga, 2005. aastalsuurenes see 2004. aastaga võrreldes 24% ning 2006. aastal vähenes 2005. aastaga võrreldes 2%võrra. Ka mahepõllumajandustoetuseta oleks valimi keskmisena olnud tulemuseks kasum, kuid seeoleks olnud 2003. a 62,5%, 2004. a 77,4%, 2005. a 59,5% ja 2006. a 62,2% väiksem. Arvestuslikketasustamata tööjõukulusid arvesse võttes oleks valimi keskmisena 2003. a olnud tulemusekskahjum ning 2004. a, 2005. a ja 2006. a kasum. Mahetoetuseta oleks kõigil aastatel olnudtulemuseks kahjum (Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa“ ja „Ettevõtjatulu“2003. – 2006. aasta andmete võrdlev analüüs. ÖTK 2007).Majanduslikult suuremad mahepõllumajanduslikud ettevõtted (FADN valim) olid valimi keskmisenanelja aastaga (2003-2007) tootmiskulude (v.a tasustamata tööjõukulu) katmise järel koostoetustega kasumis. Kasum oli 2006. a võrreldes 2003. a 1,8 korda suurem. Kamahepõllumajandustoetuseta oleks kasum valimi keskmisena jäänud positiivseks. Ilma kõigitoetusteta oleks 2006. a tulemuseks olnud kahjum, teistel uuringu aastatel kasum. Arvestuslikketasustamata tööjõukulusid arvesse võttes oleks valimi keskmisena kõigil aastatel (2003.-2006. a)olnud tulemuseks kasum, mahetoetuseta oleks valimi keskmisena 2003. a ja 2006. a olnudtulemuseks kahjum (Indikaatorite „Ettevõtjatulu” ja „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa”analüüs FADN valimis olevate mahetootjate hulgas, 2006. Võrdlev analüüs 2003. – 2006. a, JÕNK2006).Majanduslikult väiksemate ettevõtete puhul on oluliselt suurenenud mahetootjate investeerimisvõime.Kui 2003. a investeeris keskmine mahetootja 572 kr/ha kohta, siis 2006. a tehtiinvesteeringuid 2,3 korda rohkem (1 340 kr/ha kohta) (Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavatemahetoodete osa“ ja „Ettevõtjatulu“ 2003. – 2006. aasta andmete võrdlev analüüs. ÖTK 2007).Majanduslikult suuremate mahetootjate investeerimisvõime on samuti oluliselt suurenenud, Kui2003. a investeeriti keskmiselt 1 367 kr/ha kohta, siis 2006. a tehti investeeringuid 2,1 kordarohkem (2 803 kr/ha). Oluline on märkida, et mahetootjate investeeringud on oluliselt kasvanudkahel viimasel analüüsitaval aastal, samas tavaettevõtetes on investeeringute jõuline tõus olnudaastatel 2003 ja 2004 (JÕNK 2008. a andmete põhjal).Mahetootjate sissetulekute struktuuris on FADN valimi tootjatel toimunud muutused, PKT osa onkasvanud 12%-lt 2003. a 20%-ni 2006. a, moodustades vastavalt 52% ja 42% toetustekogusummast (Põllumajandusliku keskkonnatoetuse osatähtsus ja mõju analüüs tootjatesissetuleku struktuuris aastatel 2003-2006. JÕNK 2008).Kokkuvõttes võib öelda, et mahetoetusel on oluline roll põllumajandustootjate ettevõtjatulule,rohkem on mõjutatud sellest majanduslikult väiksema suurusega mahetootjad.198