MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
4.5.5. Hindamisküsimus VI.4.A Mil määral on tõusnud põllumajandustootjatekeskkonnateadlikkus mõjutatuna põllumajanduslikust keskkonnatoetusest ?4.5.5.1. Hindamiskriteerium VI.4.A-1. Põllumajandustootjate keskkonnateadlikkus ontõusnud4.5.5.1.1. Programmi indikaator VI.4.A-1.1. Koolitatud põllumajandusettevõtjate arv jakeskkonnateadlikkusPKT üheks nõudeks on koolituste läbimine. Esimesel toetusega liitumise aastal oli vajalik läbidaKST tootjatel 6-tunnine algkoolitus ja viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks osaleda 6-tunniseltäiendkoolitusel.Mahetootjad pidid esimesel kohustuse aastal läbima 12-tunnise algõppe ja 18-tunnise tootmise,töötlemise või turustamise alase täiendkoolituse samuti viienda kohustuseaasta oktoobriks.MAK 2004-2006 kohustuslikel KST ja mahetootmise algkoolitustel osales kokku 6 692 tootjat.(Põllumajandusministeerium 2008)KSTga liitunud tootjate täiendkoolitused on põhiliselt suunatud keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.Täiendkoolituste teemadeks on: „Muld ja toitained“, „Keskkonnasõbralik taimekaitse“ ja „Keskkonnasõbralikrohumaade majandamine“. Mahepõllumajandust rakendavate ettevõtjate koolitusedon aga orienteeritud nii mahepõllumajandusliku tootmise efektiivsuse tõstmisele kui kamahetoodete töötlemisele ja müügivõimalustele.Põllumajandusuuringute Keskus korraldas 2006. ja 2007. a PKT hindamise seirevalimis olevatelepõllumajandustootjatele PKT hindamisalaseid uuringuid ja esialgseid tulemusi tutvustavaid koolitusi,mis läksid samuti arvesse kui kohustuslikud täiendkoolitused. Neil koolitustel osales kokku 206 PKTtaotlejat.Kokkuvõtte 2004. a kohustuse võtnud põllumajandustootjate arvust, kes on läbinud kohustuslikudtäiendkoolitused saab teha alles pärast 1. detsembrit 2008. Kui esimesel koolituste korraldamiseaastal oli huvi kohustuse võtnud isikute hulgas suhteliselt tagasihoidlik, siis järgnevatel aastatel onhuvi koolituste vastu olnud oluliselt suurem – kõik soovijad ei ole saanud suure osalejate arvu tõttukoolitusel osaleda ja tähtaega pikendati.Koolitused on mänginud kindlasti väga olulist rolli põllumajandustootjate keskkonnateadlikkusesuurendamisel. Keskkonnateadlikkuse uuringu kohaselt on mitmetes keskkonda puudutavatesküsimustes põllumajandustootjate teadlikkus kasvanud.Järgnevalt on ära toodud keskkonnateadlikkuse aspektid, mille muutused olid olulised võitähelepanuväärivad.Ligi 10% (2007. a võrreldes 2004. aastaga) rohkem küsitletud tootjatest arvestab oma põllumajandustegevuseskeskkonnakaitseliste aspektidega.Niitmisviisidest on vähenenud spiraalselt servast keskele niitmisviisi kasutamine. Kui 2004. akasutas seda 20% tootjatest, siis 2007. a 13% küsitletud tootjatest. See on väga positiivnetendents, kuna see niitmisviis on kõige kahjulikum põldude loomastikule (sh linnustikule).Rohumaade varajase niitmise (enne 10. juunit) negatiivset mõju teadvustavate tootjate osa onsamuti märgatavalt tõusnud. Kui 2004. a olid sellest teadlikud 54% tootjatest, siis 2007. a oli seeprotsent juba 68%.Küsitluste ja intervjuude tulemustena võib väita, et põllumajandustootjate keskkonnateadlikkus ontänu programmile jäänud samaks või teatud aspektide puhul tõusnud.196
4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil määral on põllumajanduslik keskkonnatoetusedendanud turgu kohalike põllumajanduslike mahetoodete jaoks?4.5.6.1. Hindamiskriteerium VI.4.B – 1. Eestis toodetud ja viitega mahetootmisele müüdudtoodete osa on tõusnud4.5.6.1.1. Programmi indikaator VI.4.B - 1.1. Viitega mahetootmisele müüdud mahetoodeteosa (%)Müük viitega mahepõllumajandusele (väiksema majandusliku suurusega tootjate ja postiküsitluselevastanud tootjate hulgas):Mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate tootjate osa on 2006. a võrreldes 2003. aastagasuurenenud (2003. a 68%, 2006. a 76%). Peamiseks mitteviitamise põhjuseks on siin jätkuvaltmaheloomakasvatussaaduste töötlemisvõimaluste puudumine, mis välistab osadel tootjatel viitekasutamise võimaluse.Erinevate tootegruppide osas mahepõllumajandusele viitamise võrdlemisel selgus, et viitegamüüdud toodangu osa on jätkuvalt suurem taimekasvatussaaduste puhul, mida on võimalik müüatarbijale ilma töötlemata. Kartuli, köögivilja, marjade, puuviljade ja maitse- ja ravimtaimede müügilviitab oma toodangu müügil mahepõllumajandusele üle 80% tootjatest. Kõik uuringus osalenudmahemee müüjad kasutasid vähemalt osa toodangu müügil viidet mahepõllumajandusele. Mahemunademüüjatest oli selliseid, kes 2006. aastal üldse viidet ei kasutanud, vaid 4%. Piima ja elusloomademüügil on selliste tootjate osa, kes vähemalt osa toodangu müügil viitavad mahepõllumajandusele(võrreldes 2003. aastaga) oluliselt suurenenud. Nt ei viidanud 2006. a piima müügilmahepõllumajandusele üldse 24% mahepiima müünud tootjatest, 2003. a oli sama näitaja 75%(Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa” ja „Ettevõtjatulu” 2003. – 2006. aandmete võrdlev analüüs, ÖTK 2007).Müük viitega mahepõllumajandusele (FADN valimi mahetootjate hulgas):Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud loomakasvatussaaduste osa kogumüügist erinesoluliselt nii aastate kui toodanguliikide lõikes. Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud piima osakogumüügist on jäänud samale tasemele, kogu piima müügist realiseeriti 2006. a viitegamahepõllumajandusele vaid 2%. Veiste lihaks mahedana realiseerimise osakaal kogumüügist onvaadeldavate aastate jooksul suuresti kõikunud.Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud nisu ja rukki osa kogumüügist on viimaste aastategaoluliselt suurenenud.Puuvilju on realiseeritud viitega mahepõllumajandusele kogu ulatuses peaaegu igal vaadeldavalaastal. Köögiviljade mahedana realiseeritud osa kogumüügist on olnud aastate lõikes väga erinev:2005. a oli see 19%, 2006. a - 100% (Indikaatorite „Ettevõtjatulu” ja „Mahetoodanguna müüdavatemahetoodete osa” analüüs FADN valimis olevate mahetootjate hulgas, 2006. Võrdlev analüüs2003. – 2006. a, JÕNK 2006).197
- Page 145 and 146: 4,0Shannoni lindude mitmekesisuse i
- Page 147 and 148: MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt
- Page 149 and 150: 4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 151 and 152: sõltuvalt seirepiirkonnast selgus,
- Page 153 and 154: Taimede ja maastikuelementide vahel
- Page 155 and 156: õiguslikuna põllumajandusmaa, mil
- Page 157 and 158: 2005. aastal taotluste vastuvõtupe
- Page 159 and 160: kiviaedu mujal kui ainult põllumaj
- Page 161 and 162: 4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
- Page 163 and 164: Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
- Page 165 and 166: 4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
- Page 167 and 168: 4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
- Page 169 and 170: Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
- Page 171 and 172: VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
- Page 173 and 174: 1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
- Page 175 and 176: Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
- Page 177 and 178: Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
- Page 179 and 180: 4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
- Page 181 and 182: 2007. aasta lõpu seisuga oli alla
- Page 183 and 184: Taimekasvatuse suhteliselt väike o
- Page 185 and 186: Kr / ha25002000150010005000-500-100
- Page 187 and 188: 3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
- Page 189 and 190: 4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
- Page 191 and 192: 10095 89888077%60402002003200420052
- Page 193 and 194: 4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
- Page 195: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 199 and 200: 4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
- Page 201 and 202: Majanduslikult suuremad mahepõllum
- Page 203 and 204: 4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
- Page 205 and 206: mahetoodete osa” analüüs FADN v
- Page 207 and 208: Koolitused on mänginud kindlasti v
- Page 209 and 210: hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 211 and 212: 4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
- Page 213 and 214: (b) seotud püsikultuuridega (rohum
- Page 215 and 216: 5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
- Page 217 and 218: 5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
- Page 219 and 220: 5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
- Page 221 and 222: 0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
- Page 223 and 224: 6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
- Page 225 and 226: mille jätkumine viib mullaviljakus
- Page 227 and 228: 6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
- Page 229 and 230: ja sellest lähtuvalt tulemuste par
- Page 231 and 232: Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
- Page 233 and 234: VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
- Page 235 and 236: IEEP, 2007. Guidance document to th
- Page 237 and 238: Linnuseire andmete täiendav analü
- Page 239: LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM
4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil määral on põllumajanduslik <strong>keskkonnatoetuse</strong>dendanud turgu kohalike põllumajanduslike mahetoodete jaoks?4.5.6.1. Hindamiskriteerium VI.4.B – 1. Eestis toodetud ja viitega mahetootmisele müüdudtoodete osa on tõusnud4.5.6.1.1. Programmi indikaator VI.4.B - 1.1. Viitega mahetootmisele müüdud mahetoodeteosa (%)Müük viitega mahepõllumajandusele (väiksema majandusliku suurusega tootjate ja postiküsitluselevastanud tootjate hulgas):Mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate tootjate osa on <strong>2006</strong>. a võrreldes 2003. aastagasuurenenud (2003. a 68%, <strong>2006</strong>. a 76%). Peamiseks mitteviitamise põhjuseks on siin jätkuvaltmaheloomakasvatussaaduste töötlemisvõimaluste puudumine, mis välistab osadel tootjatel viitekasutamise võimaluse.Erinevate tootegruppide osas mahepõllumajandusele viitamise võrdlemisel selgus, et viitegamüüdud toodangu osa on jätkuvalt suurem taimekasvatussaaduste puhul, mida on võimalik müüatarbijale ilma töötlemata. Kartuli, köögivilja, marjade, puuviljade ja maitse- ja ravimtaimede müügilviitab oma toodangu müügil mahepõllumajandusele üle 80% tootjatest. Kõik uuringus osalenudmahemee müüjad kasutasid vähemalt osa toodangu müügil viidet mahepõllumajandusele. Mahemunademüüjatest oli selliseid, kes <strong>2006</strong>. aastal üldse viidet ei kasutanud, vaid 4%. Piima ja elusloomademüügil on selliste tootjate osa, kes vähemalt osa toodangu müügil viitavad mahepõllumajandusele(võrreldes 2003. aastaga) oluliselt suurenenud. Nt ei viidanud <strong>2006</strong>. a piima müügilmahepõllumajandusele üldse 24% mahepiima müünud tootjatest, 2003. a oli sama näitaja 75%(Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa” ja „Ettevõtjatulu” 2003. – <strong>2006</strong>. aandmete võrdlev analüüs, ÖTK 2007).Müük viitega mahepõllumajandusele (FADN valimi mahetootjate hulgas):Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud loomakasvatussaaduste osa kogumüügist erinesoluliselt nii aastate kui toodanguliikide lõikes. Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud piima osakogumüügist on jäänud samale tasemele, kogu piima müügist realiseeriti <strong>2006</strong>. a viitegamahepõllumajandusele vaid 2%. Veiste lihaks mahedana realiseerimise osakaal kogumüügist onvaadeldavate aastate jooksul suuresti kõikunud.Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud nisu ja rukki osa kogumüügist on viimaste aastategaoluliselt suurenenud.Puuvilju on realiseeritud viitega mahepõllumajandusele kogu ulatuses peaaegu igal vaadeldavalaastal. Köögiviljade mahedana realiseeritud osa kogumüügist on olnud aastate lõikes väga erinev:2005. a oli see 19%, <strong>2006</strong>. a - 100% (Indikaatorite „Ettevõtjatulu” ja „Mahetoodanguna müüdavatemahetoodete osa” analüüs FADN valimis olevate mahetootjate hulgas, <strong>2006</strong>. Võrdlev analüüs2003. – <strong>2006</strong>. a, JÕNK <strong>2006</strong>).197