MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

12.07.2015 Views

4.5.5. Hindamisküsimus VI.4.A Mil määral on tõusnud põllumajandustootjatekeskkonnateadlikkus mõjutatuna põllumajanduslikust keskkonnatoetusest ?4.5.5.1. Hindamiskriteerium VI.4.A-1. Põllumajandustootjate keskkonnateadlikkus ontõusnud4.5.5.1.1. Programmi indikaator VI.4.A-1.1. Koolitatud põllumajandusettevõtjate arv jakeskkonnateadlikkusPKT üheks nõudeks on koolituste läbimine. Esimesel toetusega liitumise aastal oli vajalik läbidaKST tootjatel 6-tunnine algkoolitus ja viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks osaleda 6-tunniseltäiendkoolitusel.Mahetootjad pidid esimesel kohustuse aastal läbima 12-tunnise algõppe ja 18-tunnise tootmise,töötlemise või turustamise alase täiendkoolituse samuti viienda kohustuseaasta oktoobriks.MAK 2004-2006 kohustuslikel KST ja mahetootmise algkoolitustel osales kokku 6 692 tootjat.(Põllumajandusministeerium 2008)KSTga liitunud tootjate täiendkoolitused on põhiliselt suunatud keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.Täiendkoolituste teemadeks on: „Muld ja toitained“, „Keskkonnasõbralik taimekaitse“ ja „Keskkonnasõbralikrohumaade majandamine“. Mahepõllumajandust rakendavate ettevõtjate koolitusedon aga orienteeritud nii mahepõllumajandusliku tootmise efektiivsuse tõstmisele kui kamahetoodete töötlemisele ja müügivõimalustele.Põllumajandusuuringute Keskus korraldas 2006. ja 2007. a PKT hindamise seirevalimis olevatelepõllumajandustootjatele PKT hindamisalaseid uuringuid ja esialgseid tulemusi tutvustavaid koolitusi,mis läksid samuti arvesse kui kohustuslikud täiendkoolitused. Neil koolitustel osales kokku 206 PKTtaotlejat.Kokkuvõtte 2004. a kohustuse võtnud põllumajandustootjate arvust, kes on läbinud kohustuslikudtäiendkoolitused saab teha alles pärast 1. detsembrit 2008. Kui esimesel koolituste korraldamiseaastal oli huvi kohustuse võtnud isikute hulgas suhteliselt tagasihoidlik, siis järgnevatel aastatel onhuvi koolituste vastu olnud oluliselt suurem – kõik soovijad ei ole saanud suure osalejate arvu tõttukoolitusel osaleda ja tähtaega pikendati.Koolitused on mänginud kindlasti väga olulist rolli põllumajandustootjate keskkonnateadlikkusesuurendamisel. Keskkonnateadlikkuse uuringu kohaselt on mitmetes keskkonda puudutavatesküsimustes põllumajandustootjate teadlikkus kasvanud.Järgnevalt on ära toodud keskkonnateadlikkuse aspektid, mille muutused olid olulised võitähelepanuväärivad.Ligi 10% (2007. a võrreldes 2004. aastaga) rohkem küsitletud tootjatest arvestab oma põllumajandustegevuseskeskkonnakaitseliste aspektidega.Niitmisviisidest on vähenenud spiraalselt servast keskele niitmisviisi kasutamine. Kui 2004. akasutas seda 20% tootjatest, siis 2007. a 13% küsitletud tootjatest. See on väga positiivnetendents, kuna see niitmisviis on kõige kahjulikum põldude loomastikule (sh linnustikule).Rohumaade varajase niitmise (enne 10. juunit) negatiivset mõju teadvustavate tootjate osa onsamuti märgatavalt tõusnud. Kui 2004. a olid sellest teadlikud 54% tootjatest, siis 2007. a oli seeprotsent juba 68%.Küsitluste ja intervjuude tulemustena võib väita, et põllumajandustootjate keskkonnateadlikkus ontänu programmile jäänud samaks või teatud aspektide puhul tõusnud.196

4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil määral on põllumajanduslik keskkonnatoetusedendanud turgu kohalike põllumajanduslike mahetoodete jaoks?4.5.6.1. Hindamiskriteerium VI.4.B – 1. Eestis toodetud ja viitega mahetootmisele müüdudtoodete osa on tõusnud4.5.6.1.1. Programmi indikaator VI.4.B - 1.1. Viitega mahetootmisele müüdud mahetoodeteosa (%)Müük viitega mahepõllumajandusele (väiksema majandusliku suurusega tootjate ja postiküsitluselevastanud tootjate hulgas):Mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate tootjate osa on 2006. a võrreldes 2003. aastagasuurenenud (2003. a 68%, 2006. a 76%). Peamiseks mitteviitamise põhjuseks on siin jätkuvaltmaheloomakasvatussaaduste töötlemisvõimaluste puudumine, mis välistab osadel tootjatel viitekasutamise võimaluse.Erinevate tootegruppide osas mahepõllumajandusele viitamise võrdlemisel selgus, et viitegamüüdud toodangu osa on jätkuvalt suurem taimekasvatussaaduste puhul, mida on võimalik müüatarbijale ilma töötlemata. Kartuli, köögivilja, marjade, puuviljade ja maitse- ja ravimtaimede müügilviitab oma toodangu müügil mahepõllumajandusele üle 80% tootjatest. Kõik uuringus osalenudmahemee müüjad kasutasid vähemalt osa toodangu müügil viidet mahepõllumajandusele. Mahemunademüüjatest oli selliseid, kes 2006. aastal üldse viidet ei kasutanud, vaid 4%. Piima ja elusloomademüügil on selliste tootjate osa, kes vähemalt osa toodangu müügil viitavad mahepõllumajandusele(võrreldes 2003. aastaga) oluliselt suurenenud. Nt ei viidanud 2006. a piima müügilmahepõllumajandusele üldse 24% mahepiima müünud tootjatest, 2003. a oli sama näitaja 75%(Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa” ja „Ettevõtjatulu” 2003. – 2006. aandmete võrdlev analüüs, ÖTK 2007).Müük viitega mahepõllumajandusele (FADN valimi mahetootjate hulgas):Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud loomakasvatussaaduste osa kogumüügist erinesoluliselt nii aastate kui toodanguliikide lõikes. Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud piima osakogumüügist on jäänud samale tasemele, kogu piima müügist realiseeriti 2006. a viitegamahepõllumajandusele vaid 2%. Veiste lihaks mahedana realiseerimise osakaal kogumüügist onvaadeldavate aastate jooksul suuresti kõikunud.Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud nisu ja rukki osa kogumüügist on viimaste aastategaoluliselt suurenenud.Puuvilju on realiseeritud viitega mahepõllumajandusele kogu ulatuses peaaegu igal vaadeldavalaastal. Köögiviljade mahedana realiseeritud osa kogumüügist on olnud aastate lõikes väga erinev:2005. a oli see 19%, 2006. a - 100% (Indikaatorite „Ettevõtjatulu” ja „Mahetoodanguna müüdavatemahetoodete osa” analüüs FADN valimis olevate mahetootjate hulgas, 2006. Võrdlev analüüs2003. – 2006. a, JÕNK 2006).197

4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil määral on põllumajanduslik <strong>keskkonnatoetuse</strong>dendanud turgu kohalike põllumajanduslike mahetoodete jaoks?4.5.6.1. Hindamiskriteerium VI.4.B – 1. Eestis toodetud ja viitega mahetootmisele müüdudtoodete osa on tõusnud4.5.6.1.1. Programmi indikaator VI.4.B - 1.1. Viitega mahetootmisele müüdud mahetoodeteosa (%)Müük viitega mahepõllumajandusele (väiksema majandusliku suurusega tootjate ja postiküsitluselevastanud tootjate hulgas):Mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate tootjate osa on <strong>2006</strong>. a võrreldes 2003. aastagasuurenenud (2003. a 68%, <strong>2006</strong>. a 76%). Peamiseks mitteviitamise põhjuseks on siin jätkuvaltmaheloomakasvatussaaduste töötlemisvõimaluste puudumine, mis välistab osadel tootjatel viitekasutamise võimaluse.Erinevate tootegruppide osas mahepõllumajandusele viitamise võrdlemisel selgus, et viitegamüüdud toodangu osa on jätkuvalt suurem taimekasvatussaaduste puhul, mida on võimalik müüatarbijale ilma töötlemata. Kartuli, köögivilja, marjade, puuviljade ja maitse- ja ravimtaimede müügilviitab oma toodangu müügil mahepõllumajandusele üle 80% tootjatest. Kõik uuringus osalenudmahemee müüjad kasutasid vähemalt osa toodangu müügil viidet mahepõllumajandusele. Mahemunademüüjatest oli selliseid, kes <strong>2006</strong>. aastal üldse viidet ei kasutanud, vaid 4%. Piima ja elusloomademüügil on selliste tootjate osa, kes vähemalt osa toodangu müügil viitavad mahepõllumajandusele(võrreldes 2003. aastaga) oluliselt suurenenud. Nt ei viidanud <strong>2006</strong>. a piima müügilmahepõllumajandusele üldse 24% mahepiima müünud tootjatest, 2003. a oli sama näitaja 75%(Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa” ja „Ettevõtjatulu” 2003. – <strong>2006</strong>. aandmete võrdlev analüüs, ÖTK 2007).Müük viitega mahepõllumajandusele (FADN valimi mahetootjate hulgas):Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud loomakasvatussaaduste osa kogumüügist erinesoluliselt nii aastate kui toodanguliikide lõikes. Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud piima osakogumüügist on jäänud samale tasemele, kogu piima müügist realiseeriti <strong>2006</strong>. a viitegamahepõllumajandusele vaid 2%. Veiste lihaks mahedana realiseerimise osakaal kogumüügist onvaadeldavate aastate jooksul suuresti kõikunud.Viitega mahepõllumajandusele realiseeritud nisu ja rukki osa kogumüügist on viimaste aastategaoluliselt suurenenud.Puuvilju on realiseeritud viitega mahepõllumajandusele kogu ulatuses peaaegu igal vaadeldavalaastal. Köögiviljade mahedana realiseeritud osa kogumüügist on olnud aastate lõikes väga erinev:2005. a oli see 19%, <strong>2006</strong>. a - 100% (Indikaatorite „Ettevõtjatulu” ja „Mahetoodanguna müüdavatemahetoodete osa” analüüs FADN valimis olevate mahetootjate hulgas, <strong>2006</strong>. Võrdlev analüüs2003. – <strong>2006</strong>. a, JÕNK <strong>2006</strong>).197

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!