MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.5.5. Hindamisküsimus VI.4.A Mil määral on tõusnud põllumajandustootjatekeskkonnateadlikkus mõjutatuna põllumajanduslikust keskkonnatoetusest ?4.5.5.1. Hindamiskriteerium VI.4.A-1. Põllumajandustootjate keskkonnateadlikkus ontõusnud4.5.5.1.1. Programmi indikaator VI.4.A-1.1. Koolitatud põllumajandusettevõtjate arv jakeskkonnateadlikkusPKT üheks nõudeks on koolituste läbimine. Esimesel toetusega liitumise aastal oli vajalik läbidaKST tootjatel 6-tunnine algkoolitus ja viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks osaleda 6-tunniseltäiendkoolitusel.Mahetootjad pidid esimesel kohustuse aastal läbima 12-tunnise algõppe ja 18-tunnise tootmise,töötlemise või turustamise alase täiendkoolituse samuti viienda kohustuseaasta oktoobriks.MAK 2004-2006 kohustuslikel KST ja mahetootmise algkoolitustel osales kokku 6 692 tootjat.(Põllumajandusministeerium 2008)KSTga liitunud tootjate täiendkoolitused on põhiliselt suunatud keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.Täiendkoolituste teemadeks on: „Muld ja toitained“, „Keskkonnasõbralik taimekaitse“ ja „Keskkonnasõbralikrohumaade majandamine“. Mahepõllumajandust rakendavate ettevõtjate koolitusedon aga orienteeritud nii mahepõllumajandusliku tootmise efektiivsuse tõstmisele kui kamahetoodete töötlemisele ja müügivõimalustele.Põllumajandusuuringute Keskus korraldas 2006. ja 2007. a PKT hindamise seirevalimis olevatelepõllumajandustootjatele PKT hindamisalaseid uuringuid ja esialgseid tulemusi tutvustavaid koolitusi,mis läksid samuti arvesse kui kohustuslikud täiendkoolitused. Neil koolitustel osales kokku 206 PKTtaotlejat.Kokkuvõtte 2004. a kohustuse võtnud põllumajandustootjate arvust, kes on läbinud kohustuslikudtäiendkoolitused saab teha alles pärast 1. detsembrit 2008. Kui esimesel koolituste korraldamiseaastal oli huvi kohustuse võtnud isikute hulgas suhteliselt tagasihoidlik, siis järgnevatel aastatel onhuvi koolituste vastu olnud oluliselt suurem – kõik soovijad ei ole saanud suure osalejate arvu tõttukoolitusel osaleda ja tähtaega pikendati.Koolitused on mänginud kindlasti väga olulist rolli põllumajandustootjate keskkonnateadlikkusesuurendamisel. Keskkonnateadlikkuse uuringu kohaselt on mitmetes keskkonda puudutavatesküsimustes põllumajandustootjate teadlikkus kasvanud.Järgnevalt on ära toodud keskkonnateadlikkuse aspektid, mille muutused olid olulised võitähelepanuväärivad.Ligi 10% (2007. a võrreldes 2004. aastaga) rohkem küsitletud tootjatest arvestab oma põllumajandustegevuseskeskkonnakaitseliste aspektidega.Niitmisviisidest on vähenenud spiraalselt servast keskele niitmisviisi kasutamine. Kui 2004. akasutas seda 20% tootjatest, siis 2007. a 13% küsitletud tootjatest. See on väga positiivnetendents, kuna see niitmisviis on kõige kahjulikum põldude loomastikule (sh linnustikule).Rohumaade varajase niitmise (enne 10. juunit) negatiivset mõju teadvustavate tootjate osa onsamuti märgatavalt tõusnud. Kui 2004. a olid sellest teadlikud 54% tootjatest, siis 2007. a oli seeprotsent juba 68%.Küsitluste ja intervjuude tulemustena võib väita, et põllumajandustootjate keskkonnateadlikkus ontänu programmile jäänud samaks või teatud aspektide puhul tõusnud.196