MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
Mahetootjatest nimetas spiraalselt servast keskele niitmisviisi kasutamist 2007. a 6,5% vähem kui2004. a ning KST tootjatest 6,9% vähem. Tihti toodi vastustes välja ka see, et konkreetne niitmisviisja ka aeg sõltub palju põllu kujust ja suurusest, st väiksematel ja erikujuga niitudel ei ole alativõimalik nõuetekohaselt niita.Tootjatel paluti hinnata ka niitmisaja mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Looduslike rohumaadeenne 10. juunit niitmise mõju elusloodusele hinnati negatiivseks mõlemal aastal üle poole vastanutepoolt, kusjuures 2007. a oli selliste tootjate arv oluliselt suurem (2004. a 54% ja 2007. a 68%).Küsitluste ja intervjuude tulemustena võib väita, et tootjate keskkonnateadlikkus on tänu PKTlejäänud samaks või teatud aspektide puhul tõusnud.Indikaatori „Keskkonnateadlikkus“ uuringu raames küsiti tootjatelt tagasisidet ka läbitud koolitustekohta, mis võiksid olla üheks keskkonnateadlikkuse tõstmise allikaks. Uutest võimalikestkoolitustest on tootjad kõige enam on huvitatud nõuetele vastavuse nõuete (cross-compliance) jakülvikorra ning keskkonnasõbraliku tootmise planeerimise alastest koolitustest, samutikeskkonnaalase seadusandluse käsitlemisest. Huvipakkuvaks teemaks on ka taimekaitse: näitekssoovitakse saada juhtnööre taimekaitse kokkusobivusest PKT-ga ning kuidas toimida rohumaaderajamisel ja uuendamisel. Samuti toodi välja soov saada rohkemat infot invasiivsete liikide kohta.Osaleda soovitakse mulla- ja veeteemalistel koolitustel, veel olid huvipakkuvad teemad loomastiku(sh lindude) poolt tekitatud kahjustused põllumajandusele, uued põllukultuurid, GM kultuurid jne.Jätkuvalt on vajalik viia läbi seadusandlust selgitavaid infopäevi – toetuste määrustes kasutatavadmõisted, nõuded jmt vajavad ülekordamist.Eelistatumaks koolitusajaks peeti oktoobri lõppu ja novembrit, samuti pakuti edaspidiste koolitustekorraldamise osas ajavahemikku jaanuarist märtsini. Toimumiskohtade osas avaldati soovi, etvõimalusel võiks õpe toimuda mõnes tootmistalus. Samuti tehti ettepanek PKT kohustuslikekoolituste kalendri (kõigi asutuste ja institutsioonide poolt korraldatavate koolituste infoga)avaldamiseks aasta algusest, mis annaks tootjale võimaluse planeerida oma osalemist vastavaltsoovile ja koolituse teemadele.Koolituste tagasisidest selgus tootjate soov, et nii toetustingimuste koostajad, toetustingimustetäitmist kontrollivad, kui ka hindamist teostavad ametnikud ja uuringutesse kaasatud eksperdidteeksid edaspidi tõhusat koostööd, et vältida vastuolusid. Nt selgitatakse põlluservade või põllukeskel kasvavate üksikute suurte puude olulisusest kimalastele ja lindudele, aga samas aga ei läheneed arvesse toetusõigusliku pinnana. Sellisel juhul on tootja raske valiku ees - kas olla loodushoidlik,säilitades neid maastikuelemente ja riskides, et tema poolt taotlusel esitatud toetusalunepind võib osutuda kohapealse kontrolli käigus väiksemaks, või kultiveerida kogu põllumassiivservast serva, likvideerides nii ka “potentsiaalsed mittetoetuskõlbulikud alad põllul” (tagadesvõimalikult väikese erinevuse enda ja PRIA toetusaluse pinna määratlemisel) (MAK 2004-2006hindamise raames läbi viidud indikaatori „Keskkonnateadlikkus” postiküsitluste ja intervjuudekokkuvõte aastal 2007 ning 2004. ja 2007. a tulemuste võrdlus, PMK 2008).PKT kohustuslike koolituste korraldamise koordineerimine on tekitanud raskusi nii põllumajandustootjatelekui ka PRIA-le kui kontrollasutusele. Kohustuslike koolituste läbimist kontrollitakse ainultnendelt tootjatelt, kes on langenud kontrollivalimisse. Hetkel puudub süsteem, kuidas saaksülevaadet tootjate koolituskohustuse ja selle täitmise kohta. Palju on ka neid tootjaid, kes osalevadisiklikust huvist mitmel koolitusel, kuid seegi raskendab statistika tegemist koolituse läbinud tootjatekohta.Kokkuvõte:• Kasvanud on nende tootjate hulk, kes arvestavad oma põllumajandustegevuses keskkonnakaitselisiaspekte.• Suurenenud on nende tootjate hulk, kes kasutavad kõige loodussõbralikumat niitmisviisi(keskelt-lahku) ning sobivat aega.• Tootjate seas on suurim huvi nõuetele vastavuse nõudeid (cross-compliance), keskkonnasõbralikutootmise planeerimist ning keskkonnaseadusandlust käsitlevate koolituste vastu.194
Hindamisküsimustele vastamineKüsimus Hindamiskriteerium Programmi indikaatoridVI.4.AMil määral on tõusnudpõllumajandustootjate keskkonnateadlikkusmõjutatuna põllumajanduslikustkeskkonnatoetusest?VI.4.A-1. Põllumajandustootjatekeskkonnateadlikkus on tõusnudVI.4.A-1.1. Koolitatud talunike arv jakeskkonnateadlikkusVI.4.BMil määral on programm edendanud turgukohalike põllumajanduslike mahetoodetejaoks?VI.4.B-1. Eestis toodetud ja viitegamahetootmisele müüdud toodete osa ontõusnudVI.4.B-2. Mahepõllumajanduse samaväärne võisuurem kasumlikkus võrreldes tavapõllumajandusega.VI.4.B-1.1. Viitega mahetootmisele müüdudmahetoodete osa (%)VI.4.B-2.1 Mahetalude ettevõtjatulu195
- Page 143 and 144: 1412Kimalaseliikide arv10864200 2 4
- Page 145 and 146: 4,0Shannoni lindude mitmekesisuse i
- Page 147 and 148: MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt
- Page 149 and 150: 4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 151 and 152: sõltuvalt seirepiirkonnast selgus,
- Page 153 and 154: Taimede ja maastikuelementide vahel
- Page 155 and 156: õiguslikuna põllumajandusmaa, mil
- Page 157 and 158: 2005. aastal taotluste vastuvõtupe
- Page 159 and 160: kiviaedu mujal kui ainult põllumaj
- Page 161 and 162: 4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
- Page 163 and 164: Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
- Page 165 and 166: 4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
- Page 167 and 168: 4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
- Page 169 and 170: Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
- Page 171 and 172: VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
- Page 173 and 174: 1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
- Page 175 and 176: Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
- Page 177 and 178: Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
- Page 179 and 180: 4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
- Page 181 and 182: 2007. aasta lõpu seisuga oli alla
- Page 183 and 184: Taimekasvatuse suhteliselt väike o
- Page 185 and 186: Kr / ha25002000150010005000-500-100
- Page 187 and 188: 3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
- Page 189 and 190: 4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
- Page 191 and 192: 10095 89888077%60402002003200420052
- Page 193: 4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
- Page 197 and 198: 4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
- Page 199 and 200: 4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
- Page 201 and 202: Majanduslikult suuremad mahepõllum
- Page 203 and 204: 4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
- Page 205 and 206: mahetoodete osa” analüüs FADN v
- Page 207 and 208: Koolitused on mänginud kindlasti v
- Page 209 and 210: hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 211 and 212: 4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
- Page 213 and 214: (b) seotud püsikultuuridega (rohum
- Page 215 and 216: 5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
- Page 217 and 218: 5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
- Page 219 and 220: 5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
- Page 221 and 222: 0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
- Page 223 and 224: 6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
- Page 225 and 226: mille jätkumine viib mullaviljakus
- Page 227 and 228: 6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
- Page 229 and 230: ja sellest lähtuvalt tulemuste par
- Page 231 and 232: Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
- Page 233 and 234: VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
- Page 235 and 236: IEEP, 2007. Guidance document to th
- Page 237 and 238: Linnuseire andmete täiendav analü
- Page 239: LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM
Hindamisküsimustele vastamineKüsimus Hindamiskriteerium Programmi indikaatoridVI.4.AMil määral on tõusnudpõllumajandustootjate keskkonnateadlikkusmõjutatuna põllumajanduslikust<strong>keskkonnatoetuse</strong>st?VI.4.A-1. Põllumajandustootjatekeskkonnateadlikkus on tõusnudVI.4.A-1.1. Koolitatud talunike arv jakeskkonnateadlikkusVI.4.BMil määral on programm edendanud turgukohalike põllumajanduslike mahetoodetejaoks?VI.4.B-1. Eestis toodetud ja viitegamahetootmisele müüdud toodete osa ontõusnudVI.4.B-2. Mahepõllumajanduse samaväärne võisuurem kasumlikkus võrreldes tavapõllumajandusega.VI.4.B-1.1. Viitega mahetootmisele müüdudmahetoodete osa (%)VI.4.B-2.1 Mahetalude ettevõtjatulu195