MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Mahetootjatest nimetas spiraalselt servast keskele niitmisviisi kasutamist 2007. a 6,5% vähem kui2004. a ning KST tootjatest 6,9% vähem. Tihti toodi vastustes välja ka see, et konkreetne niitmisviisja ka aeg sõltub palju põllu kujust ja suurusest, st väiksematel ja erikujuga niitudel ei ole alativõimalik nõuetekohaselt niita.Tootjatel paluti hinnata ka niitmisaja mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Looduslike rohumaadeenne 10. juunit niitmise mõju elusloodusele hinnati negatiivseks mõlemal aastal üle poole vastanutepoolt, kusjuures 2007. a oli selliste tootjate arv oluliselt suurem (2004. a 54% ja 2007. a 68%).Küsitluste ja intervjuude tulemustena võib väita, et tootjate keskkonnateadlikkus on tänu PKTlejäänud samaks või teatud aspektide puhul tõusnud.Indikaatori „Keskkonnateadlikkus“ uuringu raames küsiti tootjatelt tagasisidet ka läbitud koolitustekohta, mis võiksid olla üheks keskkonnateadlikkuse tõstmise allikaks. Uutest võimalikestkoolitustest on tootjad kõige enam on huvitatud nõuetele vastavuse nõuete (cross-compliance) jakülvikorra ning keskkonnasõbraliku tootmise planeerimise alastest koolitustest, samutikeskkonnaalase seadusandluse käsitlemisest. Huvipakkuvaks teemaks on ka taimekaitse: näitekssoovitakse saada juhtnööre taimekaitse kokkusobivusest PKT-ga ning kuidas toimida rohumaaderajamisel ja uuendamisel. Samuti toodi välja soov saada rohkemat infot invasiivsete liikide kohta.Osaleda soovitakse mulla- ja veeteemalistel koolitustel, veel olid huvipakkuvad teemad loomastiku(sh lindude) poolt tekitatud kahjustused põllumajandusele, uued põllukultuurid, GM kultuurid jne.Jätkuvalt on vajalik viia läbi seadusandlust selgitavaid infopäevi – toetuste määrustes kasutatavadmõisted, nõuded jmt vajavad ülekordamist.Eelistatumaks koolitusajaks peeti oktoobri lõppu ja novembrit, samuti pakuti edaspidiste koolitustekorraldamise osas ajavahemikku jaanuarist märtsini. Toimumiskohtade osas avaldati soovi, etvõimalusel võiks õpe toimuda mõnes tootmistalus. Samuti tehti ettepanek PKT kohustuslikekoolituste kalendri (kõigi asutuste ja institutsioonide poolt korraldatavate koolituste infoga)avaldamiseks aasta algusest, mis annaks tootjale võimaluse planeerida oma osalemist vastavaltsoovile ja koolituse teemadele.Koolituste tagasisidest selgus tootjate soov, et nii toetustingimuste koostajad, toetustingimustetäitmist kontrollivad, kui ka hindamist teostavad ametnikud ja uuringutesse kaasatud eksperdidteeksid edaspidi tõhusat koostööd, et vältida vastuolusid. Nt selgitatakse põlluservade või põllukeskel kasvavate üksikute suurte puude olulisusest kimalastele ja lindudele, aga samas aga ei läheneed arvesse toetusõigusliku pinnana. Sellisel juhul on tootja raske valiku ees - kas olla loodushoidlik,säilitades neid maastikuelemente ja riskides, et tema poolt taotlusel esitatud toetusalunepind võib osutuda kohapealse kontrolli käigus väiksemaks, või kultiveerida kogu põllumassiivservast serva, likvideerides nii ka “potentsiaalsed mittetoetuskõlbulikud alad põllul” (tagadesvõimalikult väikese erinevuse enda ja PRIA toetusaluse pinna määratlemisel) (MAK 2004-2006hindamise raames läbi viidud indikaatori „Keskkonnateadlikkus” postiküsitluste ja intervjuudekokkuvõte aastal 2007 ning 2004. ja 2007. a tulemuste võrdlus, PMK 2008).PKT kohustuslike koolituste korraldamise koordineerimine on tekitanud raskusi nii põllumajandustootjatelekui ka PRIA-le kui kontrollasutusele. Kohustuslike koolituste läbimist kontrollitakse ainultnendelt tootjatelt, kes on langenud kontrollivalimisse. Hetkel puudub süsteem, kuidas saaksülevaadet tootjate koolituskohustuse ja selle täitmise kohta. Palju on ka neid tootjaid, kes osalevadisiklikust huvist mitmel koolitusel, kuid seegi raskendab statistika tegemist koolituse läbinud tootjatekohta.Kokkuvõte:• Kasvanud on nende tootjate hulk, kes arvestavad oma põllumajandustegevuses keskkonnakaitselisiaspekte.• Suurenenud on nende tootjate hulk, kes kasutavad kõige loodussõbralikumat niitmisviisi(keskelt-lahku) ning sobivat aega.• Tootjate seas on suurim huvi nõuetele vastavuse nõudeid (cross-compliance), keskkonnasõbralikutootmise planeerimist ning keskkonnaseadusandlust käsitlevate koolituste vastu.194