MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
toodangu töötlejate (sh tapamajade) puudumise ja hinnavahe puudumise võrreldes tavatoodanguga.Esimese kolme põhjuse osa varieerus mõnevõrra aastate lõikes.Viiteta müümise põhjustena on oluliselt suurenenud ühe põhjusena liiga väikseid toodangukoguseid(2004. a 32%, 2006. a 52%) ja seadusandlusest tulenevaid liiga rangeid nõudeid osa (2004. a 29%,2006. a 50%) märkinud tootjate osa. Kõigil aastatel märkisid paljud tootjad ka tarbija madalatteadlikkust ja madalat ostujõudu (Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa” ja„Ettevõtjatulu” 2003. – 2006. a andmete võrdlev analüüs, ÖTK 2007).Kokkuvõte:• Mahetootmisele viitavate tootjate osa oli 2006. a võrreldes 2003. a suurem.• Alates 2005. aastast on suurenenud nende tootjate osa, kes kasutavad mahetoodangumüümisel kirjalikku viidet või mahe/ökomärki oma tootel või müügikohas.• Suurenenud on mahetoodanguna müüdavate taimekasvatussaaduste viitega müük,loomakasvatussaaduste viitega müügiosa on jäänud stabiilseks, sest puuduvad piisavadmahetöötlemise võimalused.• Enim müüakse mahetooteid otse talust, sellele järgneb müük otse kliendile ning müüktavatööstusele/töötlejale.• Peamine põhjus mahetoodangu tavatoodanguna müümiseks on mahetoodangutöötlejate/kokkuostjate puudumine.192
4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlikkusEesmärk:Indikaatori tulemused aitavad hinnata, mil määral on põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuspõllumajandusliku keskkonnatoetuse mõjul muutunud.Valim:Küsitluse läbiviija: ÖTK - 48 (2004), 43 (2007) keskkonnasõbraliku tootmise toetust (KST) saavattootjat Jõgevamaalt, Läänemaalt, Lääne-Virumaalt, Pärnumaalt, Raplamaalt, Saaremaalt,Tartumaalt ja Võrumaalt;Küsitluse läbiviija ÖTK - 48 (2004), 46 (2007) mahepõllumajandusliku tootmise toetust saavattootjat Harjumaalt, Hiiumaalt, Ida- ja Lääne-Virumaalt, Jõgevamaalt, Läänemaalt, Põlvamaalt,Pärnumaalt, Saaremaalt, Tartumaalt ja Võrumaalt;Küsitluse läbiviija JÕNK - 500 (2004), 486 (2007) FADN testettevõtet üle EestiKüsitluse läbiviija ÖTK - 15 (2004), 15 (2007) PKT nõustajat üle Eesti;Küsitluse läbiviija PMK - 10% põllumajanduslikku keskkonnatoetust taotlenud tootjatest igastmaakonnast (kirjalik postiküsitlus).Seire teostamise aeg ja samm:Seire metoodika näeb ette andmete kogumist programmi esimesel ja viimasel aastal. Seiregaalustati 2004. aastal (lähtepositsioon) ja kordusseire teostati 2007. aastal.Esmased tulemused:Järgnevalt on ära toodud aspektid, mille küsitlustulemuste osas esinesid suuremaid või tähelepanuväärsemaiderinevused. Teiste lisas 3 ära toodud metoodikas olevate sotsiaalmajanduseteemavaldkondade vastused ei erinenud aastati usaldusväärselt või ei olnud neid eelmiseküsitlusaastaga võimalik võrrelda.Keskkonnakaitselistele aspektidele pööratakse tootjate seas jätkuvalt palju tähelepanu (joonis 99) –79% 2007. a (70% 2004. a) vastanutest tunnistas, et suuremal või vähemal määral arvestavad nadoma põllumajandustegevuses keskkonnakaitseliste aspektidega.%9080706050403020100MAHE 2004MAHE 2007KST 2004KST 2007KOKKU 2004KOKKU 2007jah mingil määral ei ei oska öeldaJoonis 99. Indikaatori „Keskkonnateadlikkus“ uuringus osalejate arvamus keskkonnakaitseliste aspektideletähelepanu pööramisest oma ettevõtte majandamisel (PMK, 2007)2007. a küsitluses osalenute arvamuse kohaselt kasutatakse niitmisviisidest kõige enam keskeltlahkuniitmist (üle 46%), suurenenud on nende tootjate arv, kes väidavad end kasutavat servastservaniitmist (2004. a 30% ja 2007. a 40%), täheldati ka seda, et loomade (sh lindude) seisukohastkõige kehvema niitmisviisi - spiraalselt servast keskele - kasutajate arv võrreldes 2004. a onvähenenud (20% 2004. a, 13% 2007. a).193
- Page 141 and 142: 4.3.6.2.2.Programmi indikaator VI.2
- Page 143 and 144: 1412Kimalaseliikide arv10864200 2 4
- Page 145 and 146: 4,0Shannoni lindude mitmekesisuse i
- Page 147 and 148: MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt
- Page 149 and 150: 4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 151 and 152: sõltuvalt seirepiirkonnast selgus,
- Page 153 and 154: Taimede ja maastikuelementide vahel
- Page 155 and 156: õiguslikuna põllumajandusmaa, mil
- Page 157 and 158: 2005. aastal taotluste vastuvõtupe
- Page 159 and 160: kiviaedu mujal kui ainult põllumaj
- Page 161 and 162: 4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
- Page 163 and 164: Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
- Page 165 and 166: 4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
- Page 167 and 168: 4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
- Page 169 and 170: Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
- Page 171 and 172: VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
- Page 173 and 174: 1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
- Page 175 and 176: Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
- Page 177 and 178: Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
- Page 179 and 180: 4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
- Page 181 and 182: 2007. aasta lõpu seisuga oli alla
- Page 183 and 184: Taimekasvatuse suhteliselt väike o
- Page 185 and 186: Kr / ha25002000150010005000-500-100
- Page 187 and 188: 3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
- Page 189 and 190: 4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
- Page 191: 10095 89888077%60402002003200420052
- Page 195 and 196: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 197 and 198: 4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
- Page 199 and 200: 4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
- Page 201 and 202: Majanduslikult suuremad mahepõllum
- Page 203 and 204: 4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
- Page 205 and 206: mahetoodete osa” analüüs FADN v
- Page 207 and 208: Koolitused on mänginud kindlasti v
- Page 209 and 210: hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 211 and 212: 4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
- Page 213 and 214: (b) seotud püsikultuuridega (rohum
- Page 215 and 216: 5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
- Page 217 and 218: 5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
- Page 219 and 220: 5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
- Page 221 and 222: 0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
- Page 223 and 224: 6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
- Page 225 and 226: mille jätkumine viib mullaviljakus
- Page 227 and 228: 6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
- Page 229 and 230: ja sellest lähtuvalt tulemuste par
- Page 231 and 232: Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
- Page 233 and 234: VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
- Page 235 and 236: IEEP, 2007. Guidance document to th
- Page 237 and 238: Linnuseire andmete täiendav analü
- Page 239: LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM
4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlikkusEesmärk:Indikaatori tulemused aitavad hinnata, mil määral on põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuspõllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong> mõjul muutunud.Valim:Küsitluse läbiviija: ÖTK - 48 (<strong>2004</strong>), 43 (2007) keskkonnasõbraliku tootmise toetust (KST) saavattootjat Jõgevamaalt, Läänemaalt, Lääne-Virumaalt, Pärnumaalt, Raplamaalt, Saaremaalt,Tartumaalt ja Võrumaalt;Küsitluse läbiviija ÖTK - 48 (<strong>2004</strong>), 46 (2007) mahepõllumajandusliku tootmise toetust saavattootjat Harjumaalt, Hiiumaalt, Ida- ja Lääne-Virumaalt, Jõgevamaalt, Läänemaalt, Põlvamaalt,Pärnumaalt, Saaremaalt, Tartumaalt ja Võrumaalt;Küsitluse läbiviija JÕNK - 500 (<strong>2004</strong>), 486 (2007) FADN testettevõtet üle EestiKüsitluse läbiviija ÖTK - 15 (<strong>2004</strong>), 15 (2007) PKT nõustajat üle Eesti;Küsitluse läbiviija PMK - 10% põllumajanduslikku keskkonnatoetust taotlenud tootjatest igastmaakonnast (kirjalik postiküsitlus).Seire teostamise aeg ja samm:Seire metoodika näeb ette andmete kogumist programmi esimesel ja viimasel aastal. Seiregaalustati <strong>2004</strong>. aastal (lähtepositsioon) ja kordusseire teostati 2007. aastal.Esmased tulemused:Järgnevalt on ära toodud aspektid, mille küsitlustulemuste osas esinesid suuremaid või tähelepanuväärsemaiderinevused. Teiste lisas 3 ära toodud metoodikas olevate sotsiaalmajanduseteemavaldkondade vastused ei erinenud aastati usaldusväärselt või ei olnud neid eelmiseküsitlusaastaga võimalik võrrelda.Keskkonnakaitselistele aspektidele pööratakse tootjate seas jätkuvalt palju tähelepanu (joonis 99) –79% 2007. a (70% <strong>2004</strong>. a) vastanutest tunnistas, et suuremal või vähemal määral arvestavad nadoma põllumajandustegevuses keskkonnakaitseliste aspektidega.%9080706050403020100MAHE <strong>2004</strong>MAHE 2007KST <strong>2004</strong>KST 2007KOKKU <strong>2004</strong>KOKKU 2007jah mingil määral ei ei oska öeldaJoonis 99. Indikaatori „Keskkonnateadlikkus“ uuringus osalejate arvamus keskkonnakaitseliste aspektideletähelepanu pööramisest oma ettevõtte majandamisel (PMK, 2007)2007. a küsitluses osalenute arvamuse kohaselt kasutatakse niitmisviisidest kõige enam keskeltlahkuniitmist (üle 46%), suurenenud on nende tootjate arv, kes väidavad end kasutavat servastservaniitmist (<strong>2004</strong>. a 30% ja 2007. a 40%), täheldati ka seda, et loomade (sh lindude) seisukohastkõige kehvema niitmisviisi - spiraalselt servast keskele - kasutajate arv võrreldes <strong>2004</strong>. a onvähenenud (20% <strong>2004</strong>. a, 13% 2007. a).193
Change language