MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

2. KOKKUVÕTE MAK PKT 2004-2006 RAKENDAMISEST2.1. ÜLEVAADE MAK 2004-2006Eesti rakendas MAK 2004-2006 perioodi jooksul järgmisi meetmeid: ebasoodsate piirkondade toetus,põllumajanduslik keskkonnatoetus, põllumajandusmaade metsastamise toetus, elatustaludekohanemise toetus, nõuetega vastavusse viimise toetus, otsetoetuse lisamaksed, tehniline abi(toetusmeede) ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetus.MAKi peamiseks eesmärgiks on tagada säästev ja piirkondlikult tasakaalustatud areng. Üldisedeesmärgid:suurendada põllumajandustootjate huvi säästva keskkonnakasutuse vastu, kaasa arvatudkeskkonnasõbralikuma tehnoloogia ja tehnika kasutuselevõtt, bioloogilise mitmekesisuse jaloodusmaastike säilitamine;viia põllumajanduslik tootmine vastavusse ELi keskkonnanõuetega;leevendada põllumajandustootjate finantskohustusi, mis on seotud EL ühinemisega,suurendada nende majanduslikku elujõulisust ja investeerimisvõimet;aeglustada põllumajandusliku tööhõive määra languse tempot;suurendada mikroettevõtete konkurentsivõimet ja tasakaalustada pindala-põhiste toetustesuurtootmist soodustav mõju;hoida maakasutus ebasoodsamates ja keskkonnalaaste kitsendustega piirkondadesvähemalt liitumiseelsel tasemel ning vähendada kasutamata põllumajandusmaa pindala;tõsta põllumajandustootjate teadlikkust majanduse ning keskkonnakaitse küsimustes.2.1.1. MAKi seire ja hindamise institutsiooniline ülesehitusEestis vastutab EL ühise põllumajanduspoliitika rakendamise koordineerimise eest Põllumajandusministeerium,kes on vastutav ka MAKi koostamise ja elluviimise eest. Lisaks on Põllumajandusministeeriumikoordineerida ka MAKi seirearuannet koostamine ning arengukava hindamine.Arengukava raames rakendatavate toetuste kasutamise seiret, hindamiste korda ning nendekorraldamist reguleerib põllumajandusministri käskkiri nr 114 (26. mai 2005. a).MAKi hindamist teostab sõltumatu hindaja, põllumajandusliku keskkonnatoetuse mõjudekeerulisemast iseloomust tulenevalt on PKT hindamise funktsioon arengukava kohaselt antudPõllumajandusuuringute Keskusele (PMK), kes edastab PKT hindamise tulemused sõltumatulehindajale.Sõltumatu hindaja esitab hindamise aruande MAKi hindamiskomisjonile heaks kiitmiseks. MAKihindamiskomisjon koordineerib hindamisaruannetega seonduvat ja kiidab hindamisaruande heaksning edastab MAKi seirekomisjonile.MAKi seirekomisjoni ülesanneteks on MAKi rakendamise hindamine, k.a meetmete eesmärkidesaavutamise hindamine; pädevale asutusele ettepanekute tegemine MAKi tõhusama rakendamisekohta ning MAKi iga-aastase aruande läbivaatamine ja heakskiitmine.MAKi seirekomisjoni juures tegutseb põllumajandusliku keskkonnatoetuse seire töörühm, milleülesandeks on PKT tegevuse analüüsimine, seirekomisjonile esitatud seire- ja hindamisaruannetePKT osa läbi vaatamine ning ettepanekute esitamine PKT kohta.PMK direktori käskkirjaga nr 3 (4. veebruar 2005. a) on moodustatud PKT hindamise töögrupp, milletegevuse peamisteks eesmärkideks on arvamuse esitamine erinevate hindamisega seotud töödeläbiviimisel ja tulemuste tõlgendamisel. Töögruppi on kaasatud kõik PKT-ga seotud olulisedametiasutused ning hindamise teemavaldkondade eksperdid.Põllumajandusministeeriumi kõrval on MAKi rakendamisel oluline roll ka Põllumajanduse Registrite jaInformatsiooni Ametil (PRIA), kes makseagentuurina tegeleb toetuse taotluste vastuvõtmise, kontrollija väljamaksmisega.19