MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osaEesmärk:Pikaajalise uuringu eesmärgiks on välja selgitada, mil määral on põllumajanduslik keskkonnatoetusmõjutanud kohalike mahesaaduste turusituatsiooni.Valim:Küsitluse läbiviija: ÖTK - 35 mahepõllumajandusliku tootmise toetust saavat tootjat Harjumaalt,Hiiumaalt, Lääne-Virumaalt, Läänemaalt, Põlvamaalt, Pärnumaalt, Tartumaalt ja Võrumaalt;Küsitluse läbiviija: ÖTK - posti teel saadetud küsimustikele vastanud mahetootjad, kellel oli õigusmüüa oma toodangut viitega mahetoodangule. Valimi suurus erines aastati. Analüüsitudküsitluslehed: 112 (2004), 131 (2005), 183 (2006), 202 (2007).Küsitluse läbiviija: JÕNK - 28 (2004), 44 (2005), 57 (2006), 75 (2007) mahetootjat FADNtestettevõtetest üle Eesti.Küsitluse läbiviija: ÖTK - 15 TTI maakondlikku inspektorit; 7 maakondlikku mahepõllumajandusalastnõustajat.Seire teostamise aeg ja samm:Seire metoodika näeb ette andmete kogumist programmi igal aastal. Seirega alustati 2004. aastal(lähtepositsioon, 2003. a andmed), programmi 2004-2006 kohta toimus viimane andmete kogumine2007. aastal. Andmete kogumine toimus eelneva aasta kohta.Siinkohal tuleb rõhutada, et uuringu tulemused on lühikese aegrea tõttu esialgsed, põhjalikemaidjäreldusi PKT toetuste mõju kohta saab teha 2009. a.Esmased tulemused:PKT hindamiseks on läbi viidud uuring „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa”. Uuringumetoodika on ära toodud lisas 3. Metoodika kohaselt viidi uuring läbi kolme alluuringuna - detailsedintervjuud väiksema majandusliku suurusega maheettevõtetega, intervjuud FADN valimis olevatemaheettevõtetega ning postiküsitlus.Müük viitega mahepõllumajandusele (väiksema majandusliku suurusega tootjate ja postiküsitluselevastanud tootjate hulgas):Mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate tootjate osa suurenes 2006. a võrreldes 2003.aastaga (68%-lt 76%-ni). Peamiseks mitteviitamise põhjuseks on jätkuvalt maheloomakasvatussaadustetöötlemisvõimaluste puudumine, mis välistab osadel tootjatel viite kasutamisevõimaluse.Erinevate tootegruppide osas mahepõllumajandusele viitamise võrdlemisel selgus, et viitegamüüdud toodangu osa on jätkuvalt suurem taimekasvatussaaduste puhul, mida on võimalik müüatarbijale ilma töötlemata. Kartuli, köögivilja, marjade, puuviljade ja maitse- ja ravimtaimede müügilviitab oma toodangu müügil mahepõllumajandusele üle 80% tootjatest. Kõik uuringus osalenudmahemee müüjad kasutasid vähemalt osa toodangu müügil viidet mahepõllumajandusele. Mahemunademüüjatest oli selliseid, kes 2006. aastal üldse viidet ei kasutanud, vaid 4%. Piima ja elusloomademüügil on selliste tootjate osa, kes vähemalt osa toodangu müügil viitavad mahepõllumajandusele(võrreldes 2003. aastaga) oluliselt suurenenud. Nt ei viidanud 2006. a piima müügilmahepõllumajandusele üldse 24% mahepiima müünud tootjatest, 2003. a oli sama näitaja 75%(Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa” ja „Ettevõtjatulu” 2003. – 2006. aandmete võrdlev analüüs, ÖTK 2007).Müük viitega mahepõllumajandusele (FADN valimi mahetootjate hulgas):Mahekasvatussaaduste realiseerimisel mahetoodanguna on kasutatud 2006. ataimekasvatussaaduste realiseerimisel rohkem kirjalikku viidet. Näiteks kaunvilja, kartuli ja mugul- jajuurköögiviljade realiseerimisel kasutati peamiselt kirjalikku viidet. Ökomärgiga viitamist poletaimekasvatussaaduste realiseerimisel viimasel aastal üldse kasutatud.189