MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
100%80%60%40%20%0%2003 2004 2005 2006 2003 2004 2005 2006 2003 2004 2005 2006 2003 2004 2005 2006KST tootjad MAHE tootjad PKT tootjad TavatootjadTaimekasvatustoodangu müük Loomakasvatustoodangu müük Muud sissetulekudKST toetus MAHE toetus Muud toetusedJoonis 95. PKT toetuste osa KST-, MAHE- ja PKT-tootjate (KST ja MAHE kokku) ning ÜPT tootjatesissetulekutes aastatel 2003-2006 (JÕNK, 2008)Kokkuvõttes võib öelda, et PKT toetustel on väga oluline roll põllumajandustootjate ettevõtjatulule.Enim mõjutatud on nendest toetustest majanduslikult väiksema suurusega mahetootjad.Kokkuvõte:• Majanduslikult väiksemate mahe ja KST tootjate ettevõtjatulu oli valimi keskmisena ilmaarvestusliku tasustamata tööjõukuluta positiivne. Tasustamata tööjõukulusid arvesse võttesoleks valimi keskmisena KST tootjatel 2003. a ja 2006. a ja mahetootjatel 2006. a olnudtulemuseks kahjum. KST ja mahetoetuseta oleks kõigil aastatel olnud valimite keskmisenatulemuseks kahjum.• Majanduslikult suuremad mahe ja KST tootjad olid valimi keskmisena kõigil aastateltootmiskulude (v.a arvestuslik tasustamata tööjõukulu) katmise järel koos toetustegakasumis. Tasustamata tööjõukulusid arvesse võttes oleks valimi keskmisena KST tootjadolnud kõigil aastatel ka ilma KST toetuseta kasumis. Mahetootjatel oleks 2003. a ja 2006. amahetoetuseta olnud tulemuseks kahjum.• Mahetoetusel on olnud oluline roll mahetootjate investeerimisvõime paranemisele.Nii mahe- kui KST tootjate jaoks on PKT äärmiselt oluline, sellest sõltub arvestataval määral nendetoimetulek. Enim mõjutatud on nendest toetustest majanduslikult väiksema suurusega mahetootjad.188
4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osaEesmärk:Pikaajalise uuringu eesmärgiks on välja selgitada, mil määral on põllumajanduslik keskkonnatoetusmõjutanud kohalike mahesaaduste turusituatsiooni.Valim:Küsitluse läbiviija: ÖTK - 35 mahepõllumajandusliku tootmise toetust saavat tootjat Harjumaalt,Hiiumaalt, Lääne-Virumaalt, Läänemaalt, Põlvamaalt, Pärnumaalt, Tartumaalt ja Võrumaalt;Küsitluse läbiviija: ÖTK - posti teel saadetud küsimustikele vastanud mahetootjad, kellel oli õigusmüüa oma toodangut viitega mahetoodangule. Valimi suurus erines aastati. Analüüsitudküsitluslehed: 112 (2004), 131 (2005), 183 (2006), 202 (2007).Küsitluse läbiviija: JÕNK - 28 (2004), 44 (2005), 57 (2006), 75 (2007) mahetootjat FADNtestettevõtetest üle Eesti.Küsitluse läbiviija: ÖTK - 15 TTI maakondlikku inspektorit; 7 maakondlikku mahepõllumajandusalastnõustajat.Seire teostamise aeg ja samm:Seire metoodika näeb ette andmete kogumist programmi igal aastal. Seirega alustati 2004. aastal(lähtepositsioon, 2003. a andmed), programmi 2004-2006 kohta toimus viimane andmete kogumine2007. aastal. Andmete kogumine toimus eelneva aasta kohta.Siinkohal tuleb rõhutada, et uuringu tulemused on lühikese aegrea tõttu esialgsed, põhjalikemaidjäreldusi PKT toetuste mõju kohta saab teha 2009. a.Esmased tulemused:PKT hindamiseks on läbi viidud uuring „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa”. Uuringumetoodika on ära toodud lisas 3. Metoodika kohaselt viidi uuring läbi kolme alluuringuna - detailsedintervjuud väiksema majandusliku suurusega maheettevõtetega, intervjuud FADN valimis olevatemaheettevõtetega ning postiküsitlus.Müük viitega mahepõllumajandusele (väiksema majandusliku suurusega tootjate ja postiküsitluselevastanud tootjate hulgas):Mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate tootjate osa suurenes 2006. a võrreldes 2003.aastaga (68%-lt 76%-ni). Peamiseks mitteviitamise põhjuseks on jätkuvalt maheloomakasvatussaadustetöötlemisvõimaluste puudumine, mis välistab osadel tootjatel viite kasutamisevõimaluse.Erinevate tootegruppide osas mahepõllumajandusele viitamise võrdlemisel selgus, et viitegamüüdud toodangu osa on jätkuvalt suurem taimekasvatussaaduste puhul, mida on võimalik müüatarbijale ilma töötlemata. Kartuli, köögivilja, marjade, puuviljade ja maitse- ja ravimtaimede müügilviitab oma toodangu müügil mahepõllumajandusele üle 80% tootjatest. Kõik uuringus osalenudmahemee müüjad kasutasid vähemalt osa toodangu müügil viidet mahepõllumajandusele. Mahemunademüüjatest oli selliseid, kes 2006. aastal üldse viidet ei kasutanud, vaid 4%. Piima ja elusloomademüügil on selliste tootjate osa, kes vähemalt osa toodangu müügil viitavad mahepõllumajandusele(võrreldes 2003. aastaga) oluliselt suurenenud. Nt ei viidanud 2006. a piima müügilmahepõllumajandusele üldse 24% mahepiima müünud tootjatest, 2003. a oli sama näitaja 75%(Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa” ja „Ettevõtjatulu” 2003. – 2006. aandmete võrdlev analüüs, ÖTK 2007).Müük viitega mahepõllumajandusele (FADN valimi mahetootjate hulgas):Mahekasvatussaaduste realiseerimisel mahetoodanguna on kasutatud 2006. ataimekasvatussaaduste realiseerimisel rohkem kirjalikku viidet. Näiteks kaunvilja, kartuli ja mugul- jajuurköögiviljade realiseerimisel kasutati peamiselt kirjalikku viidet. Ökomärgiga viitamist poletaimekasvatussaaduste realiseerimisel viimasel aastal üldse kasutatud.189
- Page 137 and 138: 4.3.6.1.3. Programmi indikaator VI.
- Page 139 and 140: Kui kõigi vihmausside ja mulla mik
- Page 141 and 142: 4.3.6.2.2.Programmi indikaator VI.2
- Page 143 and 144: 1412Kimalaseliikide arv10864200 2 4
- Page 145 and 146: 4,0Shannoni lindude mitmekesisuse i
- Page 147 and 148: MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt
- Page 149 and 150: 4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 151 and 152: sõltuvalt seirepiirkonnast selgus,
- Page 153 and 154: Taimede ja maastikuelementide vahel
- Page 155 and 156: õiguslikuna põllumajandusmaa, mil
- Page 157 and 158: 2005. aastal taotluste vastuvõtupe
- Page 159 and 160: kiviaedu mujal kui ainult põllumaj
- Page 161 and 162: 4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
- Page 163 and 164: Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
- Page 165 and 166: 4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
- Page 167 and 168: 4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
- Page 169 and 170: Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
- Page 171 and 172: VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
- Page 173 and 174: 1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
- Page 175 and 176: Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
- Page 177 and 178: Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
- Page 179 and 180: 4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
- Page 181 and 182: 2007. aasta lõpu seisuga oli alla
- Page 183 and 184: Taimekasvatuse suhteliselt väike o
- Page 185 and 186: Kr / ha25002000150010005000-500-100
- Page 187: 3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
- Page 191 and 192: 10095 89888077%60402002003200420052
- Page 193 and 194: 4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
- Page 195 and 196: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 197 and 198: 4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
- Page 199 and 200: 4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
- Page 201 and 202: Majanduslikult suuremad mahepõllum
- Page 203 and 204: 4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
- Page 205 and 206: mahetoodete osa” analüüs FADN v
- Page 207 and 208: Koolitused on mänginud kindlasti v
- Page 209 and 210: hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 211 and 212: 4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
- Page 213 and 214: (b) seotud püsikultuuridega (rohum
- Page 215 and 216: 5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
- Page 217 and 218: 5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
- Page 219 and 220: 5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
- Page 221 and 222: 0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
- Page 223 and 224: 6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
- Page 225 and 226: mille jätkumine viib mullaviljakus
- Page 227 and 228: 6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
- Page 229 and 230: ja sellest lähtuvalt tulemuste par
- Page 231 and 232: Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
- Page 233 and 234: VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
- Page 235 and 236: IEEP, 2007. Guidance document to th
- Page 237 and 238: Linnuseire andmete täiendav analü
100%80%60%40%20%0%2003 <strong>2004</strong> 2005 <strong>2006</strong> 2003 <strong>2004</strong> 2005 <strong>2006</strong> 2003 <strong>2004</strong> 2005 <strong>2006</strong> 2003 <strong>2004</strong> 2005 <strong>2006</strong>KST tootjad MAHE tootjad PKT tootjad TavatootjadTaimekasvatustoodangu müük Loomakasvatustoodangu müük Muud sissetulekudKST toetus MAHE toetus Muud toetusedJoonis 95. PKT toetuste osa KST-, MAHE- ja PKT-tootjate (KST ja MAHE kokku) ning ÜPT tootjatesissetulekutes aastatel 2003-<strong>2006</strong> (JÕNK, 2008)Kokkuvõttes võib öelda, et PKT toetustel on väga oluline roll põllumajandustootjate ettevõtjatulule.Enim mõjutatud on nendest toetustest majanduslikult väiksema suurusega mahetootjad.Kokkuvõte:• Majanduslikult väiksemate mahe ja KST tootjate ettevõtjatulu oli valimi keskmisena ilmaarvestusliku tasustamata tööjõukuluta positiivne. Tasustamata tööjõukulusid arvesse võttesoleks valimi keskmisena KST tootjatel 2003. a ja <strong>2006</strong>. a ja mahetootjatel <strong>2006</strong>. a olnudtulemuseks kahjum. KST ja mahetoetuseta oleks kõigil aastatel olnud valimite keskmisenatulemuseks kahjum.• Majanduslikult suuremad mahe ja KST tootjad olid valimi keskmisena kõigil aastateltootmiskulude (v.a arvestuslik tasustamata tööjõukulu) katmise järel koos toetustegakasumis. Tasustamata tööjõukulusid arvesse võttes oleks valimi keskmisena KST tootjadolnud kõigil aastatel ka ilma KST toetuseta kasumis. Mahetootjatel oleks 2003. a ja <strong>2006</strong>. amahetoetuseta olnud tulemuseks kahjum.• Mahetoetusel on olnud oluline roll mahetootjate investeerimisvõime paranemisele.Nii mahe- kui KST tootjate jaoks on PKT äärmiselt oluline, sellest sõltub arvestataval määral nendetoimetulek. Enim mõjutatud on nendest toetustest majanduslikult väiksema suurusega mahetootjad.188