MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

3 0002 5002 000kr / ha1 5001 0005000-500KST MAHE PKT Tava KST MAHE PKT Tava KST MAHE PKT Tava KST MAHE PKT Tava2003 2004 2005 2006Arvestuslik netokasum v.a PKT toetused Arvestuslik netokasumJoonis 94. PKT-ga liitunud põllumajandusettevõtjate arvestuslik netokasum aastatel 2003-2006 (JÕNK, 2008)Majanduslikult suuremate PKT-ga liitunud tootjate keskmine ettevõtjatulu on nelja aastagakasvanud ligi kaks korda, ning seda suuresti tänu EL põllumajanduse- ja maaelu toetustele. Valimikeskmisena oli kõigil aastatel tootmiskulude (v.a tasustamata tööjõukulu) katmise järel koostoetustega tulemuseks kasum, seda ka PKT toetusi saamata.Üheks oluliseks näitajaks ettevõtete majandusliku olukorra muutuste ja tulevikuplaanide hindamiselon teostatud investeeringute tase.Majanduslikult väiksemate ettevõtete puhul on oluliselt suurenenud mahetootjate investeerimisvõime.Kui 2003. a investeeris keskmine mahetootja 572 kr/ha kohta, siis 2006. a tehtiinvesteeringuid 2,3 korda rohkem (1 340 kr/ha kohta). Ka KST tootjate investeeringud onsuurenenud, kuid vaid 1,2 korda (2003. a 1 464 kr/ha ja 2006. a 1 719 kr/ha) (Indikaatorite„Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa“ ja „Ettevõtjatulu“ 2003. – 2006. aasta andmetevõrdlev analüüs. ÖTK 2007).Ka majanduslikult suuremate mahetootjate investeerimisvõime on oluliselt suurenenud, kui 2003. ainvesteeriti keskmiselt 1 367 kr/ha kohta, siis 2006. a tehti investeeringuid 2,1 korda rohkem (2 803kr/ha). KST tootjad investeerisid 2003. a 1 526 kr/ha kohta ja 2006. a 1,5 korda enam (2 352 kr/ha).Oluline on märkida, et mahetootjate investeeringud on oluliselt kasvanud kahel viimaselanalüüsitaval aastal, samas tavaettevõtetes on investeeringute jõuline tõus olnud aastatel 2003. ja2004 (JÕNK 2008 andmete põhjal).Põllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamiseks sotsiaalmajanduslikus valdkonnas on lisakseelpool mainitud näitajatele oluline ka teada, millist rolli kannab see toetus põllumajandustootjatesissetulekutes. Selleks on kasutatud FADN testvalimis olevate ettevõtete (500) majandusnäitajaid.Andmete võrreldavuse tagamiseks on eraldi analüüsitud keskkonnasõbraliku tootmise kohustusevõtnud (KST tootjad) ja mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse võtnud (mahetootjad) ning kakõigi põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse võtnud (PKT tootjad) põllumajandustootjateettevõtjatulu näitajaid. Võrdluseks on välja toodud ka PKT kohustusega mitteliitunud ettevõtetevastavate näitajate tulemused. Toetuste struktuuri ja mõju hindamisel on toetused jagatud kolmegruppi: mahepõllumajandusliku tootmise toetus, KST toetus ja muud põllumajandustoetused.FADN valimi keskmisel PKT (MAHE ja KST) tootjal on PKT osa põllumajanduslikes sissetulekuteskasvanud 6%-st 2003. a kuni 7%-ni 2006. a (tootmistüübiti varieerub see 5-9%), kusjuures PKT osatoetuste kogusummas on vähenenud 40%-st 26%-ni (joonis 95).Suurimad muutused on toimunud mahetootjate sissetulekute struktuuris, kus PKT osa on kasvanud12%-st 2003. a 20%-ni 2006. a, moodustades vastavalt 52% ja 42% toetuste kogusummast(Põllumajandusliku keskkonnatoetuse osatähtsus ja mõju analüüs tootjate sissetuleku struktuurisaastatel 2003-2006. JÕNK 2008).187