MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Professionaalse tootja defineerimisel arvestatakse ettevõtte minimaalse majandusliku (2 ESU)suurusega, millest väiksemat tootjat ei saa põllumajandustootjate üldkogumisse arvata. Seetõttuviiski ÖTK oma uuringut läbi n-ö väiketootjate hulgas.Keskkonnateadlikkuse uuringu viisid läbi ÖTK, JÕNK ning PMK.4.5.2. Indikaator: ettevõtjatuluEesmärk:Indikaatori “Ettevõtjatulu” tarvis tehtud uuringute eesmärgiks on välja selgitada, mil määral onpõllumajanduslik keskkonnatoetus mõjutanud maaelanikkonna tulutaset.Valim:Küsitluse läbiviija: ÖTK - 21 keskkonnasõbraliku tootmise toetust (KST) saavat tootjat Harjumaalt,Hiiumaalt, Lääne-Virumaalt, Pärnumaalt, Põlvamaalt, Tartumaalt ja Võrumaalt;Küsitluse läbiviija: ÖTK - 35 mahepõllumajandusliku tootmise toetust saavat tootjat Harjumaalt,Hiiumaalt, Lääne-Virumaalt, Pärnumaalt, Põlvamaalt, Tartumaalt ja Võrumaalt;Küsitluse läbiviija: JÕNK - 500 FADN testettevõtet üle Eesti, millest analüüsiti eraldi 32 (2004), 53(2005), 66 (2006), 76 (2007) mahepõllumajandusliku testettevõtte tulemusi.Seire teostamise aeg ja samm:Seire metoodika näeb ette andmete kogumist programmi igal aastal. Seirega alustati 2004. aastal(lähtepositsioon), programmi 2004-2006 kohta toimus viimane andmete kogumine 2007. aastal.Andmete kogumine toimus eelneva aasta kohta.Siinkohal tuleb rõhutada, et uuringu tulemused on lühikese aegrea tõttu esialgsed, põhjalikemaidjäreldusi PKT toetuste mõju kohta saab teha 2009. a.Esmased tulemused:Ettevõtte majandustulemuste hindamiseks on oluliseks näitajaks ettevõtjatulu, mis näitab ettevõttekasumlikkust (põllumajandusest tulenevat) ja jätkusuutlikust. Samas ei kajasta ”ettevõtjatulu“üksinda ettevõtete tegelikku majanduslikku olukorda, sest sellest on maha arvestamata arvestusliktasustamata tööjõu töötasu. Näiteks moodustavad FADN valimi KST ettevõtetes arvestuslikudtasustamata tööjõukulud ligi neljandiku kogu tööjõukuludest, mahetootjate puhul aga lausa kakskolmandikku. Seetõttu on kasutusele võetud täiendav näitaja – arvestuslik netokasum, milleväljatoomisel lahutatakse ettevõtjatulust arvestuslik tasustamata tööjõukulu (tasustatud tööjõupalgatasemel). Arvestusliku netokasumi arvutamise skeem on välja toodud lisas 7. Mõlemaidnäitajaid on antud aruandes parema võrreldavuse huvides väljendatud põllumajandusmaa hektarikohta. Lisaks annab ettevõtte jätkusuutlikkuse kohta olulist informatsiooni investeeringute tase,mida on samuti järgnevalt käsitletud. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse mõju olulisusehindamiseks käsitletakse ka PKT osa muutust tootjate sissetulekutes.Majanduslikult väiksemad KSTga liitunud ettevõtted (valimi suurus 21 ettevõtet) olid valimikeskmisena kõigil aastatel tootmiskulude (v.a arvestuslik tasustamata tööjõukulu) katmise järel koostoetustega kasumis (joonis 90). Kasum suurenes tootjate keskmisena 2004. aastal võrreldes 2003.aastaga 58%, 2005. aastal võrreldes 2004. aastaga 55% ning 2006. aastal (ilmastikutingimusedpõllumajandustootjale olid väga kehvad) vähenes võrreldes 2005. aastaga ca 11% võrra.Tasustamata tööjõukulusid arvesse võttes oleks valimi keskmisena 2003. a ja 2006. a olnudtulemuseks kahjum ning 2004. ja 2005. a kasum. KST toetuseta oleks kõigil aastatel olnudtulemuseks kahjum (Indikaatorite „Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa“ ja „Ettevõtjatulu“2003-2006 aasta andmete võrdlev analüüs. ÖTK 2007).184