MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Taimekasvatuse suhteliselt väike osatähtsus maheettevõtetes on eeskätt tingitud sellest, et enamusanalüüsitavatest mahetootjatest tegelesid väiksemal või suuremal määral loomakasvatusega,seetõttu valdav osa taimekasvatustoodangust kasutati loomadele söödaks.Analüüsi tulemustest selgus, et 2006. a suurenesid maheettevõtetes sissetulekud (v.a toetused)hektari kohta 5% võrreldes 2003. a, tavatootjatel suurenesid sama ajaga 26% (joonis 89). Toetusedhektari kohta on sama ajaga kasvanud tavatootjatel 4,5 korda ja maheettevõtetel 3,4 korda.75006000kr/ ha45003000150002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006Sissetulekud v.a toetused (tavatootja) Toetused (tavatootja)Sissetulekud v.a toetused (mahetootja) Toetused (mahetootja)Joonis 89. Sissetulekud (v.a toetused) ja toetused hektari kohta aastatel 2000-2006 (FADN andmetel põhinev)Eestis rakendatud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse üks eesmärke on lisaks loodussõbraliketootmisviiside arengule ning tarbijate nõudluse rahuldamisele ka mahepõllumajandusekonkurentsivõime tõstmine. Seetõttu pööratakse mahepõllumajandusliku tootmise toetusehindamisel olulist tähelepanu maheettevõtete majandusnäitajatega seonduva uurimisele ja PKThindamise puhul kasutatakse riigispetsiifilisi sotsiaalmajanduslikke näitajaid. Indikaator„Keskkonnateadlikkus“ on samuti oluline kui üks Eesti PKT meetme tõhususe näitaja.Sotsiaalmajanduse valdkonnas alustati põllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamise uuringuid2004. aastal, mil alustati andmete kogumist indikaatorite “Ettevõtjatulu”, “Mahetoodangunamüüdavate mahetoodete osa” (mõlema indikaatori puhul koguti lähteandmeid 2003. a kohta) jaindikaatori “Keskkonnateadlikkus” kohta. Siinkohal tuleb rõhutada, et allpool esitatud uuringutetulemused on lühikese aegrea tõttu esialgsed, põhjalikemaid järeldusi PKT toetuste mõju kohtasaab teha 2009. a.Aastatel 2004-2006 viisid sotsiaalmajanduse valdkonna uuringuid läbi kolm tööde teostajat – MTÜÖkoloogiliste Tehnoloogiate Keskus (ÖTK), Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus (alates 2006. a -Maamajanduse Infokeskus) ja OÜ Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus (JÕNK). Pärast 2006. aastatolid seire läbiviijateks ÖTK ning JÕNK. Kahe uuringu läbiviija kaasamine tuli päevakorda, sestEestis on väga palju ka väiksemate suurusgruppide mahetootjaid, kes on oma olemuseltteistsugused kui majanduslikus mõttes suuremad tootjad. Seega ei piisanud vaid FADNmahetootjate valimist, tootjad jagati suurusgrupiti kaheks. Väiksema majandusliku suurusegaettevõtete hulgas viisid küsitlused läbi ÖTK spetsialistid ja üle 2 ESU suurusgrupiga tootjateandmete analüüsi teostas JÕNK.JÕNK kasutas oma uuringute ja analüüsi läbiviimisel FADN andmeid, mis on üheks arvestatavamaksmikro-ökonoomiliseks andmeallikaks Eestis. FADN keskendub ainult nnprofessionaalsetele ärilistele ettevõtetele (põllumajandustootjatele), kes põhilise osa omasissetulekust saavad põllumajanduslikust tootmisest ning tootmise maht tagab põhitegevuse japiisava sissetuleku vähemalt ühele töötajale.183