MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

2007. aasta lõpu seisuga oli alla 2 ESU ehk 39% väiksemate mahetootjate valduses vaid 7 909hektarit (9,3% kogu mahepõllumajanduslikust maakasutusest) maad. Samas 97 (8% mahetootjateüldarvust) suurema (üle 16 ESU) mahetootja käes oli 39% maast ning 52% standardkogutulust.Järgnevalt on FADN testettevõtete hulgast (mahetootjate valim on aastate lõikes muutunud, seegapole aastate lõikes võrreldud samu tootjaid) välja toodud suuruse poolest sarnaste mahe- jatavatootjate peamiste majandustulemuste võrdlusanalüüsi tulemused. Suured tavaettevõtted onanalüüsist välja jäetud.Nii tava- kui ka maheettevõtte majanduslik efektiivsus on otseselt seotud kasvatatavate kultuuridesaagikuse taseme ja loomade produktiivsusega. Mahetootjatel kujunes 2006. a keskmiseks teraviljasaagikuseks 1 536 kg/ha, 2003. a 1 386 kg/ha (joonis 86). Tavatootjatel oli teravilja saagikus hektarikohta 2006. a 2 438 kg, mis on mahetootjatega võrreldes 59% võrra enam, 2003. a olid vastavadarvud 2 161 kg/ha ja 56%. Mahetootjate madal teravilja saagikus võrreldes tavatootjatega onpeamiselt tingitud asjaolust, et mahetaimekasvatuses ei tohi kasutada mineraalväetisi ja sünteetilisitaimekaitsevahendeid ning tootmine peab põhinema bioloogilistel protsessidel: liblikõielistekultuuride kasvatamine külvikorras, orgaaniliste väetiste kasutamine, sobiva külvikorra ning õigeteagrotehniliste võtete rakendamine.Piimatoodang lehma kohta aastas oli maheettevõtetes 2006. a keskmiselt 5 541 kg, mis on 2003. a(4 748 kg) võrreldes 17% enam. Tavaettevõtetes moodustas piimatoodang lehma kohta 2006. a6090 kg, mis on mahetootjatega võrreldes 10% enam, 2003. a vastavad numbrid olid 5 336 kg ja12%.65003000piima väljalüps, kg / lehm60005500500045002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006Piima väljalüps (tavatootja) Piima väljalüps (mahetootja)Teravilja saagikus (tavatootja)Teravilja saagikus (mahetootja)2500200015001000teravilja saagikus, kg / haJoonis 86. Lehmade produktiivsus ja teravilja saagikus aastatel 2000-2006 (FADN andmetel põhinev)Maheettevõtete tööjõukuludest moodustas 2006. aastal ligikaudu kaks kolmandikku omaniketasustamata tööjõud (tavatootjatel pool). 2006. a oli palgaliste töötajate tunnitasu 30,16 kr/tund,tavatootjatel 33,67 kr/tund (joonis 87). Seega oli 2006. a tasustatud tööjõule makstud tunnitasumaheettevõtetes tavatootjatega võrreldes 10% võrra madalam.181