MAK 2004-2006 pÃµllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

More documents

Recommendations

Info

ettevõtete arv14001200100080060040020002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Tunnustatud ettevõtted Mahepõllumajanduslik maa9080706050403020100000 haJoonis 85. Mahepõllumajanduse areng Eestis aastatel 2000-2007 (TTI mahepõllumajanduse register)Arvestades majandusliku suuruse alampiiri 2 ESU, on Eestis 739 professionaalsepõllumajandustootja tingimustele vastavat maheettevõtet (tabel 36). Piltlikult öeldes peaks sellealampiiri ületamiseks ettevõttes olema vähemalt 20 ha teravilja või 5 lehma. Seega, 2007. aseisuga on mahepõllumajandustootjate hulgas 472 (39% mahetootjate üldarvust) väikest ettevõtet,kus küll tegeldakse põllumajandusega, kuid tootmise maht on liiga väike, et tagada piisav sissetulekvähemalt ühele töötajale.Eesti mahepõllumajandustootjate hulgas on ülekaalus kolm tootmistüüpi: taimekasvatus (34%),loomakasvatus (28%) ja segatootmine (18%).Tabel 36. Mahepõllumajandustootjate üldkogumi struktuur tootmistüübi ja majandusliku suuruse järgi (TTI31.12.2007 ja standardkogutulu 8 koefitsiendid (SGM ”2004”))TootmistüüpMajandusliku suuruse grupp (ESU)...
2007. aasta lõpu seisuga oli alla 2 ESU ehk 39% väiksemate mahetootjate valduses vaid 7 909hektarit (9,3% kogu mahepõllumajanduslikust maakasutusest) maad. Samas 97 (8% mahetootjateüldarvust) suurema (üle 16 ESU) mahetootja käes oli 39% maast ning 52% standardkogutulust.Järgnevalt on FADN testettevõtete hulgast (mahetootjate valim on aastate lõikes muutunud, seegapole aastate lõikes võrreldud samu tootjaid) välja toodud suuruse poolest sarnaste mahe- jatavatootjate peamiste majandustulemuste võrdlusanalüüsi tulemused. Suured tavaettevõtted onanalüüsist välja jäetud.Nii tava- kui ka maheettevõtte majanduslik efektiivsus on otseselt seotud kasvatatavate kultuuridesaagikuse taseme ja loomade produktiivsusega. Mahetootjatel kujunes 2006. a keskmiseks teraviljasaagikuseks 1 536 kg/ha, 2003. a 1 386 kg/ha (joonis 86). Tavatootjatel oli teravilja saagikus hektarikohta 2006. a 2 438 kg, mis on mahetootjatega võrreldes 59% võrra enam, 2003. a olid vastavadarvud 2 161 kg/ha ja 56%. Mahetootjate madal teravilja saagikus võrreldes tavatootjatega onpeamiselt tingitud asjaolust, et mahetaimekasvatuses ei tohi kasutada mineraalväetisi ja sünteetilisitaimekaitsevahendeid ning tootmine peab põhinema bioloogilistel protsessidel: liblikõielistekultuuride kasvatamine külvikorras, orgaaniliste väetiste kasutamine, sobiva külvikorra ning õigeteagrotehniliste võtete rakendamine.Piimatoodang lehma kohta aastas oli maheettevõtetes 2006. a keskmiselt 5 541 kg, mis on 2003. a(4 748 kg) võrreldes 17% enam. Tavaettevõtetes moodustas piimatoodang lehma kohta 2006. a6090 kg, mis on mahetootjatega võrreldes 10% enam, 2003. a vastavad numbrid olid 5 336 kg ja12%.65003000piima väljalüps, kg / lehm60005500500045002000 2001 2002 2003 2004 2005 2006Piima väljalüps (tavatootja) Piima väljalüps (mahetootja)Teravilja saagikus (tavatootja)Teravilja saagikus (mahetootja)2500200015001000teravilja saagikus, kg / haJoonis 86. Lehmade produktiivsus ja teravilja saagikus aastatel 2000-2006 (FADN andmetel põhinev)Maheettevõtete tööjõukuludest moodustas 2006. aastal ligikaudu kaks kolmandikku omaniketasustamata tööjõud (tavatootjatel pool). 2006. a oli palgaliste töötajate tunnitasu 30,16 kr/tund,tavatootjatel 33,67 kr/tund (joonis 87). Seega oli 2006. a tasustatud tööjõule makstud tunnitasumaheettevõtetes tavatootjatega võrreldes 10% võrra madalam.181
Page 1 and 2:
Põllumajandusuuringute KeskusEESTI
Page 3 and 4:
4.1.4.2. Hindamiskriteerium VI.1.A-
Page 5 and 6:
4.4. VALDKOND MAASTIK..............
Page 7 and 8:
LÜHENDID JA MÕISTEDBA - biomassi
Page 9 and 10:
kogutavad andmed), teostatakse ka s
Page 11 and 12:
Finants- ja rakendamisalase info p
Page 13 and 14:
2006. a uusi taotlusi baastegevusel
Page 15 and 16:
Eritegevus (kohalikku ohustatud tõ
Page 17 and 18:
vähendaks reostus- ja erosioonioht
Page 19 and 20:
2. KOKKUVÕTE MAK PKT 2004-2006 RAK
Page 21 and 22:
2.2.2. PKT areng 2004-2006MAK 2004-
Page 23 and 24:
PKT taotlenud põllumajandustootjat
Page 25 and 26:
Tulemused:Alates mahepõllumajandus
Page 27 and 28:
Osalemistingimused ja nõuded:Toetu
Page 29 and 30:
Tabel 4. PKT loodetava keskkonnamõ
Page 31 and 32:
Tabel 6. MAK 2004-2006 põllumajand
Page 33 and 34:
Tabel 8. Koondtabel toetuste taotle
Page 35 and 36:
14090008000120100806040200HARJUMAAH
Page 37 and 38:
MaakondÜPT (shPKT) (ha)KST (ha)KST
Page 39 and 40:
hektarid (ha)450000400000350000Muud
Page 41 and 42:
2.2.4.4. Viljavaheldusplaanis libli
Page 43 and 44:
30252015105020042005200620072004200
Page 45 and 46:
40353025%20HARJU MAAHIIUMAAIDA-VIRU
Page 47 and 48:
3.2. ÜLEVAADE PKT HINDAMISEL KASUT
Page 49 and 50:
VALDKOND VESIINDIKAATOR/UURINGIndik
Page 51 and 52:
VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKESISUS
Page 53 and 54:
VALDKOND SOTSIAALMAJANDUS JA MUU (j
Page 55 and 56:
Hindamisküsimusele VI.2.C sobis va
Page 57 and 58:
Deflatsiooni uuringu tulemusena lei
Page 59 and 60:
Joonis 14. Uuritud valdade paiknemi
Page 61 and 62:
0 25 50kmTallinnRakvereNarvaKärdla
Page 63 and 64:
4.1.3. Indikaator: mullaviljakus4.1
Page 65 and 66:
8,07,06,06,8 6,97,2 6,8 6,96,97,3 6
Page 67 and 68:
8075706060536856%504030201019645391
Page 69 and 70:
Suhteliselt vähe oli kaaliumivaese
Page 71 and 72:
60%50%40%EestiTestmaakonnad30%20%10
Page 73 and 74:
70%60%50%Corg-PKTCorg40%30%20%10%0%
Page 75 and 76:
4.1.3.2.6.3. KaaliumKaaliumisisaldu
Page 77 and 78:
Hindamisküsimustele vastamineKüsi
Page 79 and 80:
põllukultuuride osatähtsus pisut
Page 81 and 82:
Tuule-erosioon Eestis on oma kahjus
Page 83 and 84:
4.1.4.4. Riigispetsiifiline hindami
Page 85 and 86:
Väetiste kasutamine aruandeperiood
Page 87 and 88:
504540J28 (MAHE)PLin (KST)35NO3 - ,
Page 89 and 90:
4.2.3. Indikaator: toiteelementide
Page 91 and 92:
45403530ÜPTKSTMAHEN kg/ha252015105
Page 93 and 94:
Kokkuvõte:• Lämmastiku bilanss
Page 95 and 96:
KST pm maa kohta KST töödeldud ma
Page 97 and 98:
Hindamisküsimustele vastamineKüsi
Page 99 and 100:
c) millest on kultuurid ja/või vil
Page 101 and 102:
KST ettevõtetes olid uuritud taime
Page 103 and 104:
4.3. VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKES
Page 105 and 106:
nii põldude kui ka põlluservade t
Page 107 and 108:
Seirepiirkonniti analüüsides, oli
Page 109 and 110:
õitsevad looduslikud taimed, mida
Page 111 and 112:
Tabel 16. PMK linnuseire üldparame
Page 113 and 114:
Summaarne asustustihedus,p/10 ha151
Page 115 and 116:
4.3.3.3. Linnustiku muutused erinev
Page 117 and 118:
väheneva arvukusega alasid. See n
Page 119 and 120:
Pruunselg-põõsalind kui tüüpili
Page 121 and 122:
4.3.4. Indikaator: soontaimede koos
Page 123 and 124:
Taimestiku liigiline koosseis põld
Page 125 and 126:
Järgnevalt on välja toodud PKT vi
Page 127 and 128:
4.3.5.3. Vihmaussikoosluse ökoloog
Page 129 and 130: 2005. ja 2006. aastal aga mitte. 20
Page 131 and 132: aspektist lähtudes. Hindepunktide
Page 133 and 134: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
Page 135 and 136: VI.2.B-3. Väärtuslikke märgalasi
Page 137 and 138: 4.3.6.1.3. Programmi indikaator VI.
Page 139 and 140: Kui kõigi vihmausside ja mulla mik
Page 141 and 142: 4.3.6.2.2.Programmi indikaator VI.2
Page 143 and 144: 1412Kimalaseliikide arv10864200 2 4
Page 145 and 146: 4,0Shannoni lindude mitmekesisuse i
Page 147 and 148: MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt
Page 149 and 150: 4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindami
Page 151 and 152: sõltuvalt seirepiirkonnast selgus,
Page 153 and 154: Taimede ja maastikuelementide vahel
Page 155 and 156: õiguslikuna põllumajandusmaa, mil
Page 157 and 158: 2005. aastal taotluste vastuvõtupe
Page 159 and 160: kiviaedu mujal kui ainult põllumaj
Page 161 and 162: 4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
Page 163 and 164: Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
Page 165 and 166: 4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
Page 167 and 168: 4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
Page 169 and 170: Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
Page 171 and 172: VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
Page 173 and 174: 1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
Page 175 and 176: Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
Page 177 and 178: Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
Page 179: 4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
Page 183 and 184: Taimekasvatuse suhteliselt väike o
Page 185 and 186: Kr / ha25002000150010005000-500-100
Page 187 and 188: 3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
Page 189 and 190: 4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
Page 191 and 192: 10095 89888077%60402002003200420052
Page 193 and 194: 4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
Page 195 and 196: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
Page 197 and 198: 4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
Page 199 and 200: 4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
Page 201 and 202: Majanduslikult suuremad mahepõllum
Page 203 and 204: 4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
Page 205 and 206: mahetoodete osa” analüüs FADN v
Page 207 and 208: Koolitused on mänginud kindlasti v
Page 209 and 210: hektarid (ha)450000400000350000Muud
Page 211 and 212: 4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
Page 213 and 214: (b) seotud püsikultuuridega (rohum
Page 215 and 216: 5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
Page 217 and 218: 5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
Page 219 and 220: 5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
Page 221 and 222: 0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
Page 223 and 224: 6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
Page 225 and 226: mille jätkumine viib mullaviljakus
Page 227 and 228: 6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
Page 229 and 230: ja sellest lähtuvalt tulemuste par
Page 231 and 232:
Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
Page 233 and 234:
VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
Page 235 and 236:
IEEP, 2007. Guidance document to th
Page 237 and 238:
Linnuseire andmete täiendav analü
Page 239:
LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM
show all

MAK 2004-2006 pÃµllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?