MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Ohustatud tõugu loomade (eesti hobune, eesti maakarja tõugu veis, eesti raskeveo hobune ja torihobune) kasvatamist hakati toetama 2005. aastast. 2004. a toetati ainult eesti hobuste kasvatamist.Tegemist on Eestile nii kultuuriliselt kui ka traditsiooniliselt omaste liikidega.Taotluspõhiselt majandasid 2005. aastal ohustatud tõugu loomi kasvatavatest tootjatest 3,5% kogutaotletud PKT-alusest maast (2007. a 4%). Ohustatud tõugu loomade ja neid kasvatatavate tootjatearv tõusis aastatel 2004-2007 ligikaudu 20%. 2005. aastal olid umbes pooled kõikidest tootjatest,kes taotlesid OTL toetusi, esitanud taotluse ka teistele PKT tegevustele. 2007. aastal oli selliseidtootjaid juba 80%, kes pidasid nii OTL kui ka olid liitunud PKT meetmetega.See tendents on heaks märgiks, kuna OTL toetuse nõuetes ei ole määratud, et tootja peakstaotlema pindalatoetusi sh põllumajanduslikke keskkonnatoetusi. Samas on suhteliselt keerulinevälja tuua vahet OTL loomade poolt hooldatud maastike või tavaliste põllumajandusloomade poolthooldatud maastike vahel. Seetõttu võib öelda, et maastikuhoolduse seisukohast ei ole OTLloomad olulised, samas visuaalselt sobivas maastikus kindlasti atraktiivsedVI.3-3.1 b) toetatud tegevuste tulemusel on rajatud/säilitatud inimtekkelisi lineaarseid objekte(hekid, kraavid, rajad)Kiviaiad on maastiku identiteedi kandjad, samas suurendavad regionaalset terviklikkust inimtekkelisemaastiku koherentsust ja diferentseeritust. Suhteliselt keeruline on saada adekvaatsetajaloolist kaardimaterjali, millelt oleks võimalik digitaliseerida kiviaedade informatsioon, et sedavõrrelda tänapäevaste põhikaardi andmetega. Olemasolev ja kasutatav (Vene verstane kaart,NSVL kindralstaabi topokaardid jt), kaardimaterjal on kahjuks liiga väikeses mõõtkavas ja ei kannavajalikul täpsustasemel kiviaedade informatsiooni. Väga suur osa ajaloolistest küladest jakiviaedadest on nõukogude ajal uudismaade, teede rajamise ja põldude liitmiste käigus hävitatud,eelkõige Mandri-Eestis, kuid täpsed suurused on teadmata. Käesoleval ajal on kõige otstarbekamkasutada taustinformatsioonina põhikaardi vektorkihil kajastatud kiviaedade informatsiooni (tabel33). Kiviaedade toetusandmed on kasutada vaid 2005. aasta kohta.Tabel 33. Kiviaedade kogupikkus PKT maastikuseireuute sisaldavates valdades põhikaardi andmetel ja 2005.aastal taotletud kiviaedade toetused meetrites (põhikaart, PRIA august 2008)ValdKiviaedade pikkus(m) põhikaardiandmedKiviaedadehooldamisetoetus (m)Kiviaedaderajamisetoetus (m)Kiviaedadetaastamisetoetus (m)ToetusedKokku(m)ANTSLA 84 - - - -RIDALA 70 432 30 300 20 350PÕLTSAMAA 5 674 - 32 - 32ARE 5 213 89 140 - 229HAANJA 343 - - 173 173KAMBJA 2 647 - - - -KAARMA 242 155 1 181 1 642 2 319 5 142LÜMANDA 239 228 10 809 967 2 852 14 628KAIU 2 203 - 58 94 152TAMSALU 18 588 - - - -PALAMUSE 1 555 - 200 20 220Võrreldes seirevaldade kiviaedade esinemist tervikuna on ka suurema osa toetuste jaguneminevastavalt Kaarma ja Lümanda valdadesse väga loogiline ja piirkonna maastiku koherentsust ningkultuurilist omapära suurendav näitaja. Võrrelduna kiviaedade esinemisrohkusega onebaproportsionaalselt vähe kiviaedade toetust taotletud Ridala vallas.Toetust tuleks kindlasti jätkata eelkõige taastamise osas, mis on lihtsamini kontrollitav ja samasregiooni omapära säilitav ja suurendav. Toetada tuleks siiani visuaalselt jälgitava kiviaia alusetaastamist, taastamise lisanõudena peaks selgemalt sätestama nii kasutatava materjali (paekivi,175