MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Ühe aasta vastavate andmete põhjal ei saa veel hinnata toetuste mõju ulatust, hinnanguteandmiseks on vaja tehtud seiret korrata.Pindobjektide seireandmete muutused seireruutudes on võrreldes punkt- ja joonobjektidega olnudkõige suuremad (lisa 6, tabelid 3 ja 4).Pindalalistes muutustes annab kõige enam tooni rohumaade oluline kasv (255 ha, 18%) ja söödipindala vähenemine (101 ha, 20%). Pindalaliselt kõige stabiilsem pindobjekti klass testaladel oli„mets” ja „muu veekogu”. Pindalaliselt vähenes oluliselt klassi „põld” pindala (160 ha, 13%), millestvaldav osa oli 2007. aastal kasutusel rohumaana. Söötis alade vähenemist tingis eelkõige maadeülesharimine, osa 2004. aasta sööti oli 2007. aastal muutunud võsaks. Veidi vähenes aiamaapindala ja suurenes õueala pindala. Rohumaade kasvu ja põllumaade vähenemist on otseseltmakstavate toetustega raske seostada. Muutuseid maakasutuses 2004. aasta versus 2007. aastaon Eesti kontekstis suuresti mõjutanud maa omandisuhted. Maade liikumine erinevate tootjatevahel on suhteliselt suur, neid muutuseid kajastavad hästi ka tootjatele tehtavad väetistarbekaardid.Selgemate trendide väljatoomiseks on ka siinkohal vajadus vähemalt kordusseire järele.VI.3-2.1 c) tänu inimtekkelistele objektidele (hekid, kraavid, rajad) on sisse viidud/säilitatudtoetatud tegevuste poolt või tänu taimkatte majandamisele loodud võimalus maastikudiferentseerituse (homogeensus/mitmekesisus) vaatlemiseks (%).MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames otseselt hekkide ja kraavide rajamistei toetatud.Kokkuvõte:• Põllumassiivide sisemiste eraldiste keskmise suuruse vähenemine ja koguarvu kasvmaastikuseireruutudes viitab diferentseerituse kasvule enamikes seireruutudes.• Kasvanud on ribastruktuuride arv põllumassiivi sees (söödiribad põldude vahel).• Senised kahe seireringi andmed viitavad sellele, et perioodi jooksul makstavad toetusedvõivad olla põhjuseks, miks põllumassiivisisene diferentseeritus on suurenenud (külvikord,viljavaheldus).• Lisaks taotlusinfole tuleks veelgi rohkem tähelepanu pöörata ribastruktuuride olemasolulepõllumassiivisiseselt ja põllumassiivi servades.4.4.2.3. Hindamiskriteerium VI.3-3. Põllumajandusmaa kultuuriline omapära on säilinud võikasvanud4.4.2.3.1. Programmi indikaator VI.3-3.1 Toetusalune põllumajandusmaa, mis panustabregiooni kultuuriliste/ajalooliste tunnuste hooldamisse/parendamisse (alade/objektide arv,hektarites/kilomeetrites)Kultuurilise omapära ja ajaloolise tunnuse mõjutajana saab eelkõige kasutada kiviaedadetaastamise ja rajamise andmeid. Samamoodi mõjutab omapära säilitamist poollooduslike kooslustehooldamine.Kuna otseselt sellesisulist seiret välitöödena teostatud ei ole, on nii kasutatavad andmed kui katehtavad hinnangud kaudsed ja tuginevad PRIA ning KKM-i kiviaedade ja poollooduslike kooslustemajandamise andmetele. Arvestades andmete olemust ja ka mahtude vähesust, ei ole neidotstarbekas maastikuseire ruutude kaupa analüüsida, andmeid esitatakse seireruute sisaldava vallatasandil (lisa 6).VI.3-3.1 a) traditsiooniliste kultuuride või –koduloomatõugude kasvatamine mõjutatunatoetavatest tegevustest (%)174