MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

mullaerosioon jäänud samale tasemele, millest omakorda võib järeldada, et toetuste mõjureljeefivormidele ei ilmne.VI.3-1.1 d) veetaseme säilitamise ja veekogude kontuuride tõttu (tulenedes toetatudtegevustest) (nt voolu tõkestamine, niisutuspiirangud...) (%)Toetatavad tegevused ei ole otseselt veekogude kaitsele suunatud, seetõttu ei ole antudindikaatorit võimalik arvutada.Kokkuvõte:• Kui toetuste maksmisel ei jälgita väljakujunenud maastikustruktuuri ja looduslikke eeldusi,võidakse sellega ka oluliselt koherentsusnäitajaid negatiivses suunas muuta (haritakse ülesrohumaad jne).• Koherentsuse hindamiseks on hädavajalik korrastada poollooduslike koosluste hooldamist jataastamist puudutavad GIS-andmebaasid, sest just need andmed peegeldavad elupaikadeinformatsiooni.• Toetuste maksmisel tuleb lähtuda regiooni eripäradest ja toetada eelistatavalt neid tegevusi,mis koherentsust suurendavad.4.4.2.2. Hindamiskriteerium VI.3.-2. Põllumajandusmaa tajumuslik/tunnetuslikdiferentseeritus (homogeensus/heterogeensus) on säilinud või kasvanud4.4.2.2.1. Programmi indikaator VI.3-2.1 Toetusalune põllumajandusmaa, mis panustabmaastiku tajumuslikku/tunnetuslikku, täpsemalt visuaalsesse eristumisse (homogeensus/mitmekesisus) (kohtade arv ja hektarites/kilomeetrites)Diferentseeritus – maastikuline mitmekesisus, maakasutuse mustritest ja kasvatatavate kultuuriderohkusest tulenev.Diferentseerituse muutust põllumassiivi tasandil saab hinnata läbi seire käigus fikseeritudkasvatatavate kultuuride (kasvatatav kultuur moodustab maakatte klassi) arvu ja pindalalisejaotuse. Võrreldes kahe seireringi käigus digitaliseeritud põllumassiivisiseseid andmeid on teatavadmuutused maakattes üsna hästi jälgitavad (tabel 30).Tabel 30. 2004. ja 2007. aastal PKT maastikuseireruutude põllumassiivide sisemine jagunemine kasvatatavatekultuuride ja põldude lõikes. Maakatte klass = kasvatatav kultuur ja rohumaad; Eraldis = põld. (Maastikuseirearuanne, 2007)2004 2007SeirealaMaakatteklasseEraldisekeskmine suurus(ha)EraldisikokkuMaakatteklasseEraldisekeskmine suurus(ha)EraldisikokkuAre 11 2,57 96 12 2,1 133Assamalla 4 9,81 22 5 6,35 34Haanja 8 1,06 81 10 1,04 91Kaarma 11 2,78 88 10 2,78 87Kaiu 9 3,31 90 8 2,86 114Kambja 10 2,5 73 10 2,21 78Kraavi 14 1,85 134 14 1,51 160Lümanda 11 0,88 67 10 0,87 67Palamuse 11 3,99 58 7 5,94 42Porkuni 9 4,72 56 6 4,1 65Põltsamaa 11 3,36 62 12 3,25 66Ridala 12 4,34 51 7 4,64 58170