MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Tabel 29. Maastikuseireruutude rohumaade pindalad ja osatähtsus massiividest 2004. ja 2007. aastal(Maastikuseire aruanne, 2007)Seireala2004 rohumaapindala ha2007 rohumaapindala ha2004 rohumaa osakaal(%) põllumassiividest2007 rohumaa osakaal(%) põllumassiividestAre 195,51 235,74 59,1 71,3Assamalla 196,02 189,26 83,8 80,9Haanja 92,76 92,59 71,2 71,1Kaarma 61,09 63,25 23,2 24,0Kaiu 147,55 251,89 43,4 74,1Kambja 87,50 83,20 35,9 34,1Kraavi 139,36 123,26 52,4 46,3Lümanda 48,93 47,05 58,3 56,0Palamuse 109,97 145,46 41,7 55,2Porkuni 157,14 172,66 51,3 56,4Põltsamaa 96,86 118,22 41,4 50,6Ridala 55,32 120,96 19,7 43,2Koherentsuse hindamiseks vaadeldi ka põhjavee reostuskaitstuse andmestikku ning mullakaardiandmestikku, mis puudutab erosiooniohtlike muldade paiknemist.Põhjavee reostuskaitstuse kaardi põhiselt jagunevad maastikuseireruudud selgelt kaheks:• kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnad. Nende piirkondade pinnakatte tüseduson enamuses väike (moreen 2 m, liivad, kruusad kuni 10 m), palju esineb karstivorme; siiakuuluvad Lümanda, Kaarma, Ridala, Are, Assamalla, Porkuni ja Põltsamaa seirealad;• keskmiselt kaitstud kuni kaitstud põhjaveega piirkonnad, kus pinnakatte tüsedus onvaldavalt üle 20 m; siia kuuluvad Palamuse, Kambja, Antsla ja Haanja seirealad.Vaadeldes põhjavee reostuskaitstuse andmeid ja maakasutuse andmeid tuleks maakasutusekeskkonnaaspektidele ja maaharimisvõtetele rohkem tähelepanu pöörata Tamsalu ja Põltsamaavaldades, mis on väga viljakad piirkonnad, kuid kus põhjavesi on võimaliku pindmise reostusesuhtes halvasti kaitstud.Reostuskaitstuse andmestiku põhjal on seireruudu rohumaade jagunemise ja reostusohtlikkusevahel hea korrelatsioon ning koherentsus kõrge. Samuti on rohumaade kõrgem protsent suuremanõlvakaldega ja erosioonile tundlikumates ruutudes nagu Haanja ja Antsla, hea koherentsusenäitaja.Soovituslikult tuleks toetuste maksmisega sellist massiivisisest maakasutust (või püsikultuuriderajamist) soodustada mis vähendaks reostusohtlikkude ja erosiooniohtlike piirkondade põllumaadepindala suurenemist.VI.3-1.1 b) otseselt/kaudselt tänu keskkonna põhijoontele nagu taimestik, loomastik võielupaigad, mis on tekkinud toetatud tegevustestVastavalt esitatud küsimusele hinnatakse koherentsust toetatava pinna kaudu põllumassiivisiseselt. Makstud toetused on seotud eelkõige maade majandamisega põllumassiivil, majandamineei suurenda otseselt ja suurtel pindadel looduslikku taimkatet põllumassiivi siseselt. Teatav mõjuelupaikadele on kindlasti külvikorraväljade vahelistel ribastruktuuridel, kuid see mõju saabmassiivisiseselt olla ajutise iseloomuga, vastasel juhul arvestatakse tekkinud kõrgemate taimedegaelupaik põllumassiivist välja. Sellele küsimusele vastamiseks sobiksid poollooduslike kooslustetoetusandmed, eelkõige taastamisega seotud tööde andmed, kuid vastavasisulist informatsioonivõrdlusandmetena digitaalkaardikujul ei ole.VI.3-1.1 c) maastikuvormide (nagu reljeef ja kontuurid) säilitamise tõttuToetudes mullaerosiooni uuringule, saab kokkuvõtvalt öelda, et kuna põllukultuuride pindalatestvaldades ei ole oluliselt muutunud analüüsitavate aastate lõikes, siis kaudselt hinnates on169