MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Tabel 27. Maastikuseireruutudes 2004. ja 2007. aastal PKT taotluspinnad hektarites (Maastikuseire aruanne,2007)Seireala 2004 (ha) 2007 (ha)Are 264,10 240,1Assamalla 171,45 193,95Haanja 78,60 88,59Kaarma 227,20 236,34Kaiu 297,23 295,23Kambja 172,68 196,12Kraavi 195,89 200,24Lümanda 52,03 51,56Palamuse 222,67 196,19Porkuni 164,05 106,8Põltsamaa 211,44 202,93Ridala 220,68 254,22Hinnanguliselt seireruutude põllumajandusmaastike koherentsuses (lähtudes nõutavast põllumassiivitasandiandmetest ehk toetusalusest pinnast) seireperioodi jooksul olulisi muudatusitoimunud ei ole. PRIA andmete analüüsist selgub et maastikuseireruute sisaldavate valdadetoetatavad PKT pinnad suurenesid 2007. aastal võrreldes 2004. aastaga kolmandiku võrra. Eraldivõetunarohumaad 36%, põllukultuurid 27% ja püsikultuurid 33%, mille põhjal võib järeldada, ethooldatava põllumajandusmaa kogupindala suurenes ja suurenes ka koherentsus.Üks võimalus on hinnata koherentsust (kas üldine maakasutus korreleerub looduslike eeldustega),vaadeldes regiooni (valla) tasandil mullakaardi boniteedi andmeid massiividel ja rohumaadeosatähtsust massiividest (tabel 28). Mullakaardi analüüsi tulemusena jagati seirevaldadeperspektiivboniteedid kolme klassi: 0-35 halb, 35-50 keskmine ja 50> üle keskmise. Tabelist selgub,et piirkonnad, kus kõrgeboniteedilisi muldi on vähe, on ka rohumaade osatähtsus oluliselt suurem,ja vastupidi, kus boniteedinäitajad on kõrged, on ka rohumaade osatähtsus madal. Valla tasandil onkorrelatsioonid üsna selgelt olemas, mis viitab, et regiooni üldine põllumassiivide siseminejagunemine (põllumaa/rohumaa) on antud kriteeriumi järgselt looduslike tingimustega koherentne.Tabel 28. Maastikuseireruute sisaldavate valdade perspektiivboniteedi klassideks jagunemine ja osatähtsusning rohumaade osatähtsus põllumassiividestVald 0-35% 35-50% >50%Rohumaade osakaalpõllumassiividest (%)Antsla 9,3 74,5 16,2 36,9Are 0,3 71,3 28,4 40,7Haanja 19,5 70 10,5 77,6Kaarma 3,4 67,3 29,2 53,6Kaiu 3,7 33,3 62,9 32,9Kambja 3,5 86 10,5 31,5Lümanda 45,2 51,2 3,6 59,3Palamuse 1,9 38,8 59,3 20,7Põltsamaa 0,9 14,1 85 17,9Ridala 9,8 80 10,2 50,5Tamsalu 1,1 31,7 67,2 11,1Kui vaadelda maastikuseireruutude rohumaade pindalalist muutust ja osatähtsust põllumassiividest,ei ole korrelatsioonid eelnevalt seatud ühe kriteeriumi ehk regiooni mullaviljakusega enam selged(tabel 29).168