MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil määral on põllumajanduslikukeskkonnatoetusega säilitatud või parendatud põllumajandusmaastikke?4.4.2.1. Hindamiskriteerium VI.3-1. Tajumuslik/tunnetuslik koherentsus põllumajandusmaa jalooduslike/biofüüsikaliste omaduste vahel on säilinud või kasvanud4.4.2.1.1. Programmi indikaator VI.3-1.1 Toetusalune põllumajandusmaa, mis panustabkoherentsusele regiooni loodusliku/biofüüsikalistele tunnustele (arv ja hektarid)Koherentsus – maastikuline sobivus (kokkukuuluvus) arvestades piirkonna üldiseid tunnuseid jaomadusi.Rääkides koherentsusest põllumajandusmaastikes ja veelgi täpsemalt keskendudes vaidpõllumassiividele, on Eesti kontekstis väga keeruline leida toetuskõlbulikku tegevust, mistoetusalusele põllumassiivile, võrrelduna ümbritsevaga otseselt, ei sobi. Põllumassiividel toimuvadtegevused on selgelt reguleeritud läbi mitmete nõuete, mis on toetuste maksmise eelduseks.Toetusalustel pindadel saab vaadelda vaid kasvatatavate kultuuride vaheldumist ja/või harimist(põld, püsirohumaa, kesa jmt). Lähtuvalt valitud maastikuruutude paiknemisest on jälgitavad kateatavad eripärad (näiteks põllumassiivide suurus vms), mis on just sellele piirkonnale omased.Kasvatatavate kultuuride arv ei mängi Eestis hetkel koherentsuse hindamisel maastikukontekstistervikuna olulist rolli, kuna piirkonnas kasvatataksegi eelkõige ja valdavalt neid kultuure, midavastavalt looduslikele eeldustele kasvatada saab. Sarnane olukord võib muidugi muutuda, kuimuutub põllumajanduspoliitika ja hakatakse laiaulatuslikult toetama näiteks energiakultuuridekasvatamist. Kui toetuste maksmisel ei jälgita väljakujunenud maastikustruktuuri ja looduslikkeeeldusi, võidakse sellega ka oluliselt koherentsusnäitajaid negatiivses suunas muuta (haritakse ülesrohumaad jne).VI.3-1.1 a) maakasutuse mustritele, mis on mõjutatud toetatud tegevuste poolt (kusasjakohane jaotada tüübi järgi, nagu rohumaad jne)Toetatav põllumajandusmaa (v.a poollooduslikud rohumaad) ei saa kuidagi suurendada maastikutasandil looduslikku koherentsust, kuna lepingualusel põllumaal ei kasvatata Eesti mõistes mitteühtegi endeemset taime. Väljudes massiivi tasandist ja rääkides põllumajandusmaastikusttervikuna, on siiski võimalik põllumajandusmaastikulist koherentsust teataval määral hinnata.Hooldatud ja/või majandatud põllumassiivid (sõltumata sisemisest jagunemisest) suurendavad(hoiavad stabiilsena) põllumajandusmaastiku koherentsust, säilitades väljakujunenud maastikustruktuuri.Enamuses teostatud ankeetküsitlustest selgub, et kõige negatiivsem ja koherentsustvähendav on kasutusest väljasolev ja hooldamata põllumajandusmaastik. Siinjuures ei ole vastajateseisukohast oluline maastikul esinevate kultuuride mitmekesisus või jagunemine põllu- jarohumaaks, vaid kas majandamine toimub või mitte. Seetõttu saame hinnata selle punkti all üheseltvaid seda, kas taotletud põllumajandustoetuste pindala on suurenenud või vähenenud ja eeldada,suurenemise puhul on suurenenud ka põllumajandusmaastikuline koherentsus, sest säilitatud onmaakasutus põllumajandusmaana ja taotlusalune pind on ühel või teisel viisil majandatud. Tabelist27 selgub, et taotletavad pinnad suurenesid vastavalt kuues seireruudus ja vähenesid samuti kuuesseireruudus. Pindalalised muutused ei ole väga suured, teatav lähteandmete puudujääk kajastub2007. aasta Porkuni seireruudu andmetes, kus tööde teostamise ajal ei olnud kõik taotlusedkättesaadavad.167