MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkonna lühiiseloomustusMaastik koos oma kõikide komponentidega on pidevas muutumises; muutumiste ulatus ja kiirussõltub aga väga paljudest erinevatest teguritest. Põllumajanduslik tegevus on põllumajandusmaastikkekõige enam mõjutav erinevate protsesside kogum. Vahetuid muutusi maastikus kutsuvadkindlasti esile kõik põllumajanduspoliitilised otsused, mis määratlevad tootmiste mahte ja toetustetüüpe. Samuti mõjutavad maastikupilti erinevatele toetustüüpidele seatavad nõuded ja piirangudnagu külvikord ja söödiribad, või toetatavad tegevused nagu näiteks kiviaedade ja tiikide rajamine.Eelpoolkirjeldatud protsesside mõju ja toimumise kiirus ei ole ilmselt sarnane, ekstensiivse jaintensiivse põllumajandusega piirkondades toimuvad muutused ja nende ulatus on erinev.Maastikeseire üheks eesmärgiks on valikulistel, erineva tootmisintensiivsusega piirkondades,kokkulepitud ajaintervalliga fikseerida maastike olukord ja hinnata toimunud muutuseid. PKTläbiviidud maastikeseire raames uuriti, kuidas on PKT nõuete rakendamise tulemusena muutunudpõllumajandusmaa visuaalne köitvus (homogeensus/ mitmekesisus) ja kultuuriline omapära.Maastikuvaldkonna küsimustele on suhteliselt keeruline üheselt vastata, kuna Euroopa Liiduliikmesriikide hindamiseks kasutatavate lähteandmete olemus on väga erinev. Eesti kontekstistähendab toetusalune põllumajandusmaa digitaliseeritud PRIA põllumassiivide alust pinda.Küsimustele vastamise muudab keeruliseks see, et PRIA põllumassiivide digitaliseerimismetoodikavälistab igasuguste looduslike maastikuelementide esinemise toetusalusel põllumassiivil. Kohati onpõllumassiivide digitaliseerimisega mindud absurdsetesse äärmustesse, kus massiividest on väljalõigatud isegi massiivil esinevad puud, kusjuures lõikamine on tehtud pindalaliselt puu võra järgi.Ennetava tegevusena seireperioodile töötati Phare Twinning (29.05.2003-29.04.2004) projektiraames välja kümme erinevat maastikuindikaatorit, millest neli oli seotud maastiku struktuuriga, nelimaastike majandamisega ja kaks maastike atraktiivsusega.Metoodiliselt valiti seirealadena välja 12, 2×2 km2 seireruutu, põhimõttel, et need iseloomustaksidvõimalikult laia diapasooni erinevaid Eesti maastikke. Valimis lähtuti eelkõige maastikulistest,mullastikulistest ja regionaalsetest eripäradest ning väljakujunenud tootmisintensiivsusest.2004-2006 perioodi jooksul koguti maastikulist informatsiooni järgmiste indikaatorite kohta:• maastiku struktuuri muutused punkt-, joon- ja pindelementide osas – 2004. ja 2007. aastalteostati seireruutudes välikaardistus ja andmed digitaliseeriti, 2006. aastal täiendativälitööde metoodikat. 2007. aastal tehti seireandmete põhjal esmane võrdlusanalüüs.• talude üldine heakord – 2004. ja 2007. aastal teostati valitud taludes välitööd (ankeedid jafotomaterjal) ja fikseeriti hetkeolukord, 2007. aastal teostati ka esmane võrdlusanalüüs.Mitmed indikaatorid (nagu näiteks majandatud väärtuslike maastike osakaal määratud väärtuslikemaastike alal ja maastiku atraktiivsus), mis oleks suunatud maastiku koherentsuse ja ajalooliskultuuriliseaspekti suurendamisele, MAK 2004-2006 perioodil ei rakendunud (kuna ei rakendunudka vastavasisulised PKT tegevused), mistõttu ei teostatud ka mitmetel juhtudel vastavasisulistseiret. Seetõttu tuleb hinnangute andmiseks kasutada mitmeid MAK seireväliseid andmeid (nt KKMhaldusalas teostatud poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamisega seotud andmed) jt.Lühikese seireperioodi tõttu (kolm aastat) otsustati keskenduda detailsemaltpõllumajandusmaastike mitmekesisusele üldiselt ja põllumassiivitasandil ning maastiku esteetilisteaspektide muutustele.165