12.07.2015 Views

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Samas eesti ja eesti raskeveo tõugu hobuste aretuses on kasutatud ainult sama tõutõumaterjali. Toetuse eesmärgiks ei peaks aga olema igal juhul toetuse maksmine, ka kõrgemasaavutus- ja toodanguvõimega ristandaretusloomade eest, vaid puhtatõuliste, madalamavõimekusega tõugude pidamise väärtustamine.Kui võrrelda kõigi <strong>2006</strong>. aasta lõpu seisuga Veterinaar- ja Toiduameti tõuraamatusse kantudloomade arvu toetatud loomade arvuga, on näha, et enim toetatud oli eesti tõugu hobusekasvatamine (72,7% kogu tõuraamatusse kantud loomade arvust) (tabel 25). Teistest tõugudestmärgatavalt väiksem tõuraamatusse kantud loomade toetusega kaetud protsent esines aga toritõugu hobuste puhul (36,6%). Ka siin oli Katrin Reili sõnul põhjuseks tõuparandus. Tõuraamatjaguneb kaheks: põhi- ja lisaosa, ning ainult põhiosasse kantud loom on sobilik <strong>keskkonnatoetuse</strong>saamiseks ja seda vaid juhul, kui tema mõlemad vanemad on tori tõugu. 1200sttõuraamatusse kantud loomas umbes 200 olid kantud tõuraamatu lisaosasse ning ei olnudseetõttu toetuskõlbulikud. Ülejäänud umbes 1000st tori hobusest olid natuke rohkem kui pooled,s.o umbes 600 looma sellised, kes vastasid põlvnemiselt toetuse saamise nõuetele (st et nii isakui ka ema on tori tõugu). Nendest oli toetusega hõlmatud umbes 70%. Seega ei saa väita, ettori tõugu hobused oleksid teistest tõugudest oluliselt vähem põllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong>gakaetud.Tabel 25. Kohalikku ohustatud tõugu looma kasvatamise toetuse prognoositud ja saavutatud tase <strong>MAK</strong><strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> perioodi lõpuks ning toetusega kaetud loomade % kogu loomade arvustOhustatudlooma tõugEestimaakarjatõugu veisEesti tõuguhobuneEestiraskeveohobuneTori tõuguhobune<strong>2006</strong>. aasta lõpuseisugatõuraamatussekantud loomadearvAastateks<strong>2004</strong>-<strong>2006</strong>prognoositudsaavutustase<strong>MAK</strong> <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong>perioodilõpukssaavutatudtaseTegelikusaavutustasemeosakaal planeeritudsaavutustasemest,%Toetusegakaetud loomade% kogu <strong>2006</strong>. alõpu seisugatõuraamatussekantud loomadearvust1 015 750 645 86,0 63,51 400 1 020 1 018 99,8 72,7185 100 110 110,0 59,51 200 500 439 87,8 36,6<strong>MAK</strong> <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> ohustatud tõugu loomade meetme rakendamise tulemuseks oli seatud, etkõikide kohalikku ohustatud tõugu loomade arv suureneb ning nende väljasuremise ohtväheneb. Tabel 26 kinnitab selle tulemuse saavutamist – aastatega on kõigi tõugude isenditearv suurenenud. Antud tabelis on eesti maatõugu veise kohta välja toodud kaks rida: ühel onainult tõuraamatusse kantud loomade arv ning teises kõigi eesti maatõugu veiste arv kokku (shtõuraamatusse mittekantud loomad). Selline eraldamine on vajalik, et oleks võimalik eristadapuhtatõuliste, tõuraamatusse kandmiseks sobilike veiste arvu selleks mittesobivate hulgast.Probleem tuleneb loomakasvatuse tavast anda järglasele tõunimetus isa tõu järgi ja kui see eiole teada, siis ema tõu järgi. Hobuste puhul on välja toodud ainult tõuraamatusse registreeritudloomade arvud, sest hobused, kes ei ole sobilikud tõuraamatusse kandmiseks, ei saa antudtõunimetust.162

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!