12.07.2015 Views

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil määral on bioloogiline mitmekesisussäilinud või suurenenud ohustatud loomatõugude või taimesortidekaitsmise kaudu tänu põllumajanduslikule <strong>keskkonnatoetuse</strong>le?4.3.8.1. Hindamiskriteerium 2C-1 Ohustatud tõugusid/sorte kaitstakse.FAO klassifikatsiooni põhjal kuuluvad eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune ja eestiraskeveohobune ohustatud ja säilitatavate tõugude kategooriasse. Veterinaar- ja Toiduametiandmetel oli Eestis <strong>2004</strong>. aasta lõpu seisuga tõuraamatusse kantud 1 000 eesti hobust, 950 torihobust, 155 eesti raskeveo hobust ja 976 eesti maatõugu veist.Eesti hobuse kasvatamiseks hakati üleriigilist toetust maksma aastal 2002, kui toetati 559hobuse kasvatamist. Aastal 2003 anti toetust 696. eesti hobuse kasvatamiseks ja toetusmäär oli96 eurot (1 500 krooni) hobuse kohta. Eesti maatõugu lehmade kasvatamiseks on alates 2000.aastast makstud kõrgendatud määraga piimalehma kasvatamise toetust. 2003. aastal makstitoetust 351. eesti maatõugu lehma kasvatamiseks (<strong>MAK</strong> <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong>).Kohalikku ohustatud tõugu loomade kasvatamise meetme eesmärk on tagada kultuuripärandi jageneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude – eesti maatõuguveise, eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveo hobuse – säilimine (<strong>MAK</strong> <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong>).Eesti hobuse kasvatamise eest hakati <strong>MAK</strong> <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> raames üleriigiliselt toetust maksmaaastal <strong>2004</strong>. ning eesti maatõugu veise, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse kasvatamise eest2005. aastal.Ohustatud taimesortide kasvatamist <strong>MAK</strong> <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> perioodil ei rahastatud.4.3.8.1.1. Programmi indikaator 2.C-1.1 Toetusalused loomad, kelle eest hoolitsetakse jakultiveeritavad taimed (isendite arv või ha mis jaotatud tõu/sordi järgi)(a) millest esinevad EL või rahvusvahelistes nimekirjades (FAO World Watch List;International Undertaking on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture)(eelseisev)(b) millest on säilinud põllumajandussüsteemis, millest nad on traditsiooniline osa (%)On oluline arvestada kas käesoleva põllumajanduskeskkonna tegevused, selleküsimuse tähtsuses, on uued või jätkuvad eelmise meetme raames.Nii eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune kui ka eesti raskeveohobune kuuluvad FAOklassifikatsiooni põhjal ohustatud ja säilitatavate tõugude kategooriasse. <strong>2006</strong>. aasta lõpuks olilepingutega kaetud loomade arv järgmine:• 645 eesti maakarja tõugu veist;• 1 018 eesti tõugu hobust;• 110 eesti raskeveo hobust;• 439 tori tõugu hobust.<strong>MAK</strong> <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> perioodil oli ohustatud tõugu loomade kasvatamise meetmega kavas toetadakõiki nõuetekohaselt peetavate eesti, tori ja eesti raskeveo hobuste ning eesti maatõugu veistekasvatamist. Tabelis 25 on välja toodud, kui suur osakaal prognoositud saavutustasemesttegelikult toetatud sai.Eesti raskeveo hobuste kasvatamisel sai prognoositud saavutustase ületatud ning eesti tõuguhobuste puhul peaaegu täidetud. Eesti maakarja tõugu veiste ja tori tõugu hobuste kasvatamisetoetamisel saavutati püstitatud eesmärgist ligi 90%. Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoriasetäitja Katrin Reili sõnul oli veidi madalama protsendi põhjuseks see, et eesti maakarja tõuguveistele ja tori tõugu hobustele seatud toetuse saamise nõuded on rangemad. Kui eesti ja eestiraskeveo tõugu hobune peab toetuse saamiseks olema vähemalt kuue kuu vanune ja kantudtõuraamatu põhiosasse, siis tori tõugu hobusel peavad lisaks olema mõlemad vanemad toritõugu ning eesti maakarja tõugu veise vanemad ja vanavanemad peavad olema kantud eestimaatõugu veiste tõuraamatu põhiosasse. Rangemad nõuded nende kahe tõu osas olid (ja onka praegu) vajalikud seetõttu, et mõlema tõu säilitamiseks on aastaid kasutatud teisi tõuge.161

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!