MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Erinevate mullaliikide ja omaduste kaudu tuleks hinnata keskkonnanäitajate muutusi – näiteksveereostuse tekkimise võimalikkust erinevate mullaliikide ja omaduste põhjal (muldadeveeomadused, puhverdusvõime, lõimis jne).Sisse tuleks viia väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise seire erinevatel muldadel ning hinnatanende jääkide põhja- või pinnavette jõudmise riski.Jätkata tuleks mullaproovide regulaarset võtmist ja analüüsimist, et saada ülevaadet muldadeseisundist ja hinnata nende väetistarvet, kuid samas tuleks parandada proovivõtmise kvaliteeti.Vee valdkonnas pestitsiidide kasutuskoormuse uuringu taustandmete (Eestisse toimetatudtaimekaitsevahendite kogused) analüüsimisel selgus, et herbitsiidide osas on väga järsult suurenenudglüfosaatide kasutamine. Et vältida üldhävitava iseloomuga herbitsiidi ebaproportsionaalsekasutamise laienemist on põllumajanduse keskkonnatoetuse raames edaspidi soovitav seada neilekasutamispiirangud.Bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas on elupaikade loomiseks ja mitmekesisema maastikusäilitamise ja loomise eesmärgil soovitatav:• KST ja MAHE meetmesse lisada 3-5 meetri laiuse püsitaimestikuga põlluservasäilitamise/rajamise nõue, mida ei tohi künda, peab aasta-paari tagant suve teisel poolelniitma ning kus ei tohi kasutada pestitsiide.• rakendada ka elupaiku pakkuvate maastikuelementide säilitamine põllumajandusmaal(üksikpuud, kivihunnikud, põõsastega tee- ja kraaviservad jne), millele lähemal kui 1,5 m onmittesoovitav kasutada taimekaitsevahendeid, väetisi ega maad harida.• PKT raames propageerida/toetada põldude liigendatust ja väiksemate põldude rajamist.Kimalaste seireuuringu tulemused näitasid, et kimalaste arvukus ja liikide arv langesmärgatavalt, kui põllu suurus ületas 5-6 ha, mistõttu on soovitatav maksimaalne põllu suuruspõllumassiivis 6 ha. Lisaks on soovitatav viljavahelduse rakendamine, ning liblikõieliste,ristõieliste jt tolmeldamist vajavate kultuuride integreerimine. Sellisel juhul ei vähendatapõllumaa pindala, kuid suurendatakse kultuuride liigirikkust ning liblikõieliste olemasolugatagatakse toidubaas, mis peaks soodustama nii tolmeldajate kui lindude arvukust.Pestitsiidide kasutamise lubamise tõttu ei sobi KST meetme nimetus keskkonnasõbralik tootmine.Näiteks on väga paljude põllulindude arvukus langenud just toidupuuduse tagajärjel, mille põhjusekson taimekaitsevahendite kasutamine – seega ei saa pestitsiidide kasutamist nimetadakeskkonnasõbralikus tegevuseks. Põllumassiivide välimistele osadele (10 m põllumassiivi välimisestservast) on soovitatav kehtestada KST meetme nõudena pestitsiidi kasutamise piirangud, kuna paljudlinnud kasutavad suurte põllumassiivide puhul vaid nende servi.Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa elupaikade kaitsmise osas tuleb tähelepanu pööratasellele, et ka väljaspool Natura 2000 alasid asuvad väärtuslikud elupaigad vajavad kaitset. Lubamatuon olukord, kus mitmeid aastaid hooldatud ja ka taastatud kooslused jäävad uuesti sööti javõsastuvad. Toetuskõlbuliku ala määramisel tuleks tugineda poollooduslike koosluste andmebaasiinformatsioonile ja ekspertide arvamusele, mitte lähtuda vaid PRIA põllumassiivi piiridest.MAK 2004-2006 perioodil ei olnud lubatud kiviaedade rajamise, taastamise ja hooldamise toetusenõudena kiviaiale lähemal kui 1,5 m kasutada taimekaitsevahendeid, väetisi ega maad harida. MAK2007-2013 perioodil on esitatud need nõuded soovituslikuna, kuid vajalik oleks need säilitadakohustuslikena. Lisaks on soovituslik luua toetuskõlbulike kiviaedade kohta ülevaatlik andmebaas võiGIS-kiht.Ohustatud tõugu loomade kohta on vaja luua ühtne andmebaas, kust leiaks andmeid ka loomadepõlvnemise kohta. See võiks olla nt koodiga ligipääsetav asjaosalistele institutsioonidele. Eestimaatõugu veise kasvatamise toetuse suuruse määramisel on soovitav aluseks võtta vabariigikeskmine piimatoodang ilma maakarjata (kuna nemad on taotlejad) ning määrata toetuse summakssaamata jäänud tulu piimatoodangu vahest maakarja toodangu ja vabariigi keskmise vahel.Maastiku valdkonnas tuleb koondada reostus- ja erosioonitundlikud kaardiandmed ning tekitadaühtne sünteesitud GIS-põhine kaardiandmestik. Selline koondandmestik võimaldab analüüsidatoetust taotletud alade rohumaade ning püsikultuuride pindala ja läbi selle hinnata lokaalsetmaakasutuse sobivust keskkonnatingimustega toetusperioodi jooksul. Soovituslikult tuleks toetustemaksmisega soodustada sellist massiivisisest maakasutust (või püsikultuuride rajamist), mis16