MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

kiviaedu mujal kui ainult põllumajandusmaaga piirnevatel aladel. Seega võiks ka nendel aladelolla võimalus taotleda kiviaedade toetust. Miinuseks oli ka kiviaedadele kindla kuju ja kõrguseetteandmine, samas kui ajalooliselt esines väga erinevaid kiviaiatüüpe (ümaraed, lambaaed,vallaaed jne) – seega oleks võinud ka nendele saada toetust taotleda. Antud juhul võiskujuneda olukord, kus toetust saadi „ilusale valgest lubjakivist ja tikksirgele“ kiviaiale, miselupaigana on vähemväärtuslik kui näiteks metsaservas olev vana kiviaed, millel pole küll ilusatesteetilist välimust, kuid mis koos põõsaste, sambla ja taimedega on hoopis väga heakselupaigaks paljudele taimedele, putukatele ja loomadele. Probleemina esines ka vanadekiviaedade või kivihunnikute lõhkumine uue kiviaia rajamiseks või vana taastamise/hooldamisejaoks. Seega tekkis olukordi, kus ehitades uut elupaika lõhuti juba ökoloogiliselt „funktsioneeriv“elupaik.Probleemiks on ka toetuskõlbulike kiviaedadele kohta käiva kokkuvõtva geoinformaatilise kihi jaülevaate puudumine. Eesti põhikaardil on küll eristatud kaks klassi: „kiviaed“ ja „kiviaedpuudega“, kuid võimatu on hetkel välja võtta ainult neid kiviaedu, mis piirneksid põllumajandusmaagaja oleksid toetuskõlbulikud, sest selle heakskiidu peab andma Muinsuskaitseamet.Samas puudub ka Muinsuskaitseametil endal ülevaade, kui palju on Eestis toetuskõlbulikkekiviaedu. Seega tasub kindlasti antud teemaga edasi tegeleda ja luua ühtne kiviaedade kiht.Antud meetme juures oli miinuseks veel see, et kohapealne kontroll toetuse nõuetele vastavuseosas tehti alles pärast kiviaia rajamist/taastamist (kiviaed pidi „valmis“ olema 2006. aasta 1.septembriks) ning siis võis selguda, et taotleja ei vastagi nõuetele ja toetust ei saa. Toetusedmaksti välja 2007. aasta veebruaris. Ka MAK 2007-2013 raames saab taotleda toetustkiviaedade rajamise ja taastamise eest, kuid see kuulub vähetootlike investeeringute meetmealla. Vahe eelmise perioodiga on selles, et vastavus toetuse tingimustele kontrollitakse ennekiviaia rajamist/taastamist, mis hoiab ära selle, et nõuetele mittevastavus selgub alles pärastkiviaia rajamist/taastamist.4.3.7.3. Hindamiskriteerium VI.2.B-3. Väärtuslikke märgalasid või vee elupaiku on kaitstudleostumise või läheduses asuvalt põllumajandusmaalt pärit reostuse eestMAK 2004-2006 perioodil ei peetud vajalikuks põllumajandusliku keskkonnatoetuse raamesväärtuslike märgalade ega vee elupaikade kaitseks leostumise või läheduses asuvaltpõllumajandusmaalt pärit reostuse eest eraldi meedet rakendada. Vajalikud piirangud valgalakaitseks põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest kehtestab veeseaduse § 26 1 :1. Põllumajandustootjal on soovitatav järgida head põllumajandustava.2. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kglämmastikku aastas. Mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa ühe hektarikohta keskmisena 30 kg fosforit. Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult.• Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle10%. Kui maapinna kalle on 5–10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1.novembrist kuni 15. aprillini.• Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muulajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, võiveega küllastunud maale.• Kasvavate kultuurideta põllule laotatud sõnnik on soovitav mulda viia 48 tunnijooksul.3. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtriteservast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteetiohustav muu tegevus.4. Põllumajandusmaa ühe hektari kohta tohib pidada aasta keskmisena kuni kaheleloomühikule vastaval hulgal loomi. Rohkem kui kahele loomühikule vastaval hulgalloomi ühe hektari kohta tohib pidada nõuetekohase mahutavusega sõnnikuhoidla võisõnniku- ja virtsahoidla ning sõnniku laotamislepingu või ostu-müügilepingu korral.159