Tabel 23. Kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise toetusega toetatud ühikud maakondades. Tabel onkoostatud PRIA andmete põhjal (PRIA august 2008)MaakondKiviaedadehooldamisetoetusToetatud ühikuid (m)Kiviaedade Kiviaedaderajamise taastamisetoetus toetusKokkuHarjumaa 480,0 1 810,0 1 888,0 4 178,0Hiiumaa 200,0 211,0 731,0 1 142,0Jõgevamaa 0,0 232,0 20,0 252,0Läänemaa 814,2 3 698,0 4 115,7 8 627,9Lääne-Virumaa 578,0 1 861,9 855,0 3 294,9Pärnumaa 1 614,3 2 553,0 2 695,4 6 862,7Raplamaa 354,0 1 357,0 1 799,0 3 510,0Saaremaa 20 965,1 6 354,7 25 512,4 52 832,2Tartumaa 300,0 130,0 0,0 430,0Valgamaa 100,0 200,0 600,0 900,0Viljandimaa 599,3 787,1 1 044,0 2 430,4Võrumaa 29,0 100,0 190,0 319,0KOKKU (m) 26 033,9 19 294,7 39 450,5 84 779,1KOKKU (km) 26,0 19,3 39,5 84,8Kuna kiviaiad ei ole Eestis inventeeritud (eriti varjulisemates ja raskemini ligipääsetavateskohtades asuvad), saab lepingutega kaetud kiviaedade pikkust võrrelda vaid kiviaedadepikkusega, mis on kantud Eesti põhikaardile. Kahjuks on põhikaardi andmed puudulikud kaalles taastamist vajavate kiviaedade osas. Põhikaardi kiviaedade andmete ja toetatavatekiviaedade omavahelisel võrdlemisel on näha, et kogu kiviaedade pikkusest kaeti toetustegaväga väike protsent (tabel 24). Kõige suurem osa kiviaedadest oli toetustega kaetud Valgamaal(6,81%), millele järgnes Võrumaa (5,45%). Põlva-, Järva- ja Ida-Virumaal ei olnud aga üldsetoetusega kaetud kiviaedu.Tabel 24. Kiviaedade pikkus põhikaardi järgi Eesti maakondades 2007. aasta seisuga ning toetusalustekiviaedade osakaal kogu Eesti kiviaedade pikkusestMaakondKiviaedade pikkusm, põhikaartToetusalustekiviaedade pikkus, mToetusaluste kiviaedadepikkuse % kogukiviaedade pikkusestHarjumaa 516 166 4 178,0 0,81Hiiumaa 112 701 1 142,0 1,01Ida-Virumaa 15 713 0 0,00Jõgevamaa 26 777 252,0 0,94Järvamaa 95 568 0 0,00Läänemaa 735 718 8 627,9 1,17Lääne-Virumaa190 453 3 294,9 1,73Põlvamaa 3 824 0 0,00Pärnumaa 560 524 6 862,7 1,22Raplamaa 259 389 3 510,0 1,35Saaremaa 2 092 021 52 832,2 2,53Tartumaa 18 194 430,0 2,36Valgamaa 13 208 900,0 6,81Viljandimaa 149 004 2 430,4 1,63Võrumaa 5 849 319,0 5,45KOKKU (m) 4 795 109 84 779,05 1,77KOKKU (km) 4 795,1 84,8 1,77Kiviaedade rajamise, taastamise ja hooldamise meetme puhul ilmnes ka teatud puudusi.Näiteks rajati kiviaed sellisesse kohta, mis ei piirnenud põllumajandusmaaga, kuigi see oliüheks toetuse saamise tingimuseks. Samas kultuuripärandina esineb Eestis just väga palju158
kiviaedu mujal kui ainult põllumajandusmaaga piirnevatel aladel. Seega võiks ka nendel aladelolla võimalus taotleda kiviaedade toetust. Miinuseks oli ka kiviaedadele kindla kuju ja kõrguseetteandmine, samas kui ajalooliselt esines väga erinevaid kiviaiatüüpe (ümaraed, lambaaed,vallaaed jne) – seega oleks võinud ka nendele saada toetust taotleda. Antud juhul võiskujuneda olukord, kus toetust saadi „ilusale valgest lubjakivist ja tikksirgele“ kiviaiale, miselupaigana on vähemväärtuslik kui näiteks metsaservas olev vana kiviaed, millel pole küll ilusatesteetilist välimust, kuid mis koos põõsaste, sambla ja taimedega on hoopis väga heakselupaigaks paljudele taimedele, putukatele ja loomadele. Probleemina esines ka vanadekiviaedade või kivihunnikute lõhkumine uue kiviaia rajamiseks või vana taastamise/hooldamisejaoks. Seega tekkis olukordi, kus ehitades uut elupaika lõhuti juba ökoloogiliselt „funktsioneeriv“elupaik.Probleemiks on ka toetuskõlbulike kiviaedadele kohta käiva kokkuvõtva geoinformaatilise kihi jaülevaate puudumine. Eesti põhikaardil on küll eristatud kaks klassi: „kiviaed“ ja „kiviaedpuudega“, kuid võimatu on hetkel välja võtta ainult neid kiviaedu, mis piirneksid põllumajandusmaagaja oleksid toetuskõlbulikud, sest selle heakskiidu peab andma Muinsuskaitseamet.Samas puudub ka Muinsuskaitseametil endal ülevaade, kui palju on Eestis toetuskõlbulikkekiviaedu. Seega tasub kindlasti antud teemaga edasi tegeleda ja luua ühtne kiviaedade kiht.Antud meetme juures oli miinuseks veel see, et kohapealne kontroll toetuse nõuetele vastavuseosas tehti alles pärast kiviaia rajamist/taastamist (kiviaed pidi „valmis“ olema <strong>2006</strong>. aasta 1.septembriks) ning siis võis selguda, et taotleja ei vastagi nõuetele ja toetust ei saa. Toetusedmaksti välja 2007. aasta veebruaris. Ka <strong>MAK</strong> 2007-2013 raames saab taotleda toetustkiviaedade rajamise ja taastamise eest, kuid see kuulub vähetootlike investeeringute meetmealla. Vahe eelmise perioodiga on selles, et vastavus toetuse tingimustele kontrollitakse ennekiviaia rajamist/taastamist, mis hoiab ära selle, et nõuetele mittevastavus selgub alles pärastkiviaia rajamist/taastamist.4.3.7.3. Hindamiskriteerium VI.2.B-3. Väärtuslikke märgalasid või vee elupaiku on kaitstudleostumise või läheduses asuvalt põllumajandusmaalt pärit reostuse eest<strong>MAK</strong> <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> perioodil ei peetud vajalikuks põllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong> raamesväärtuslike märgalade ega vee elupaikade kaitseks leostumise või läheduses asuvaltpõllumajandusmaalt pärit reostuse eest eraldi meedet rakendada. Vajalikud piirangud valgalakaitseks põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest kehtestab veeseaduse § 26 1 :1. Põllumajandustootjal on soovitatav järgida head põllumajandustava.2. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kglämmastikku aastas. Mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa ühe hektarikohta keskmisena 30 kg fosforit. Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult.• Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle10%. Kui maapinna kalle on 5–10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1.novembrist kuni 15. aprillini.• Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muulajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, võiveega küllastunud maale.• Kasvavate kultuurideta põllule laotatud sõnnik on soovitav mulda viia 48 tunnijooksul.3. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtriteservast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteetiohustav muu tegevus.4. Põllumajandusmaa ühe hektari kohta tohib pidada aasta keskmisena kuni kaheleloomühikule vastaval hulgal loomi. Rohkem kui kahele loomühikule vastaval hulgalloomi ühe hektari kohta tohib pidada nõuetekohase mahutavusega sõnnikuhoidla võisõnniku- ja virtsahoidla ning sõnniku laotamislepingu või ostu-müügilepingu korral.159
- Page 1 and 2:
Põllumajandusuuringute KeskusEESTI
- Page 3 and 4:
4.1.4.2. Hindamiskriteerium VI.1.A-
- Page 5 and 6:
4.4. VALDKOND MAASTIK..............
- Page 7 and 8:
LÜHENDID JA MÕISTEDBA - biomassi
- Page 9 and 10:
kogutavad andmed), teostatakse ka s
- Page 11 and 12:
Finants- ja rakendamisalase info p
- Page 13 and 14:
2006. a uusi taotlusi baastegevusel
- Page 15 and 16:
Eritegevus (kohalikku ohustatud tõ
- Page 17 and 18:
vähendaks reostus- ja erosioonioht
- Page 19 and 20:
2. KOKKUVÕTE MAK PKT 2004-2006 RAK
- Page 21 and 22:
2.2.2. PKT areng 2004-2006MAK 2004-
- Page 23 and 24:
PKT taotlenud põllumajandustootjat
- Page 25 and 26:
Tulemused:Alates mahepõllumajandus
- Page 27 and 28:
Osalemistingimused ja nõuded:Toetu
- Page 29 and 30:
Tabel 4. PKT loodetava keskkonnamõ
- Page 31 and 32:
Tabel 6. MAK 2004-2006 põllumajand
- Page 33 and 34:
Tabel 8. Koondtabel toetuste taotle
- Page 35 and 36:
14090008000120100806040200HARJUMAAH
- Page 37 and 38:
MaakondÜPT (shPKT) (ha)KST (ha)KST
- Page 39 and 40:
hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 41 and 42:
2.2.4.4. Viljavaheldusplaanis libli
- Page 43 and 44:
30252015105020042005200620072004200
- Page 45 and 46:
40353025%20HARJU MAAHIIUMAAIDA-VIRU
- Page 47 and 48:
3.2. ÜLEVAADE PKT HINDAMISEL KASUT
- Page 49 and 50:
VALDKOND VESIINDIKAATOR/UURINGIndik
- Page 51 and 52:
VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKESISUS
- Page 53 and 54:
VALDKOND SOTSIAALMAJANDUS JA MUU (j
- Page 55 and 56:
Hindamisküsimusele VI.2.C sobis va
- Page 57 and 58:
Deflatsiooni uuringu tulemusena lei
- Page 59 and 60:
Joonis 14. Uuritud valdade paiknemi
- Page 61 and 62:
0 25 50kmTallinnRakvereNarvaKärdla
- Page 63 and 64:
4.1.3. Indikaator: mullaviljakus4.1
- Page 65 and 66:
8,07,06,06,8 6,97,2 6,8 6,96,97,3 6
- Page 67 and 68:
8075706060536856%504030201019645391
- Page 69 and 70:
Suhteliselt vähe oli kaaliumivaese
- Page 71 and 72:
60%50%40%EestiTestmaakonnad30%20%10
- Page 73 and 74:
70%60%50%Corg-PKTCorg40%30%20%10%0%
- Page 75 and 76:
4.1.3.2.6.3. KaaliumKaaliumisisaldu
- Page 77 and 78:
Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 79 and 80:
põllukultuuride osatähtsus pisut
- Page 81 and 82:
Tuule-erosioon Eestis on oma kahjus
- Page 83 and 84:
4.1.4.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 85 and 86:
Väetiste kasutamine aruandeperiood
- Page 87 and 88:
504540J28 (MAHE)PLin (KST)35NO3 - ,
- Page 89 and 90:
4.2.3. Indikaator: toiteelementide
- Page 91 and 92:
45403530ÜPTKSTMAHEN kg/ha252015105
- Page 93 and 94:
Kokkuvõte:• Lämmastiku bilanss
- Page 95 and 96:
KST pm maa kohta KST töödeldud ma
- Page 97 and 98:
Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 99 and 100:
c) millest on kultuurid ja/või vil
- Page 101 and 102:
KST ettevõtetes olid uuritud taime
- Page 103 and 104:
4.3. VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKES
- Page 105 and 106:
nii põldude kui ka põlluservade t
- Page 107 and 108: Seirepiirkonniti analüüsides, oli
- Page 109 and 110: õitsevad looduslikud taimed, mida
- Page 111 and 112: Tabel 16. PMK linnuseire üldparame
- Page 113 and 114: Summaarne asustustihedus,p/10 ha151
- Page 115 and 116: 4.3.3.3. Linnustiku muutused erinev
- Page 117 and 118: väheneva arvukusega alasid. See n
- Page 119 and 120: Pruunselg-põõsalind kui tüüpili
- Page 121 and 122: 4.3.4. Indikaator: soontaimede koos
- Page 123 and 124: Taimestiku liigiline koosseis põld
- Page 125 and 126: Järgnevalt on välja toodud PKT vi
- Page 127 and 128: 4.3.5.3. Vihmaussikoosluse ökoloog
- Page 129 and 130: 2005. ja 2006. aastal aga mitte. 20
- Page 131 and 132: aspektist lähtudes. Hindepunktide
- Page 133 and 134: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 135 and 136: VI.2.B-3. Väärtuslikke märgalasi
- Page 137 and 138: 4.3.6.1.3. Programmi indikaator VI.
- Page 139 and 140: Kui kõigi vihmausside ja mulla mik
- Page 141 and 142: 4.3.6.2.2.Programmi indikaator VI.2
- Page 143 and 144: 1412Kimalaseliikide arv10864200 2 4
- Page 145 and 146: 4,0Shannoni lindude mitmekesisuse i
- Page 147 and 148: MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt
- Page 149 and 150: 4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 151 and 152: sõltuvalt seirepiirkonnast selgus,
- Page 153 and 154: Taimede ja maastikuelementide vahel
- Page 155 and 156: õiguslikuna põllumajandusmaa, mil
- Page 157: 2005. aastal taotluste vastuvõtupe
- Page 161 and 162: 4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
- Page 163 and 164: Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
- Page 165 and 166: 4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
- Page 167 and 168: 4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
- Page 169 and 170: Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
- Page 171 and 172: VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
- Page 173 and 174: 1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
- Page 175 and 176: Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
- Page 177 and 178: Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
- Page 179 and 180: 4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
- Page 181 and 182: 2007. aasta lõpu seisuga oli alla
- Page 183 and 184: Taimekasvatuse suhteliselt väike o
- Page 185 and 186: Kr / ha25002000150010005000-500-100
- Page 187 and 188: 3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
- Page 189 and 190: 4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
- Page 191 and 192: 10095 89888077%60402002003200420052
- Page 193 and 194: 4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
- Page 195 and 196: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 197 and 198: 4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
- Page 199 and 200: 4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
- Page 201 and 202: Majanduslikult suuremad mahepõllum
- Page 203 and 204: 4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
- Page 205 and 206: mahetoodete osa” analüüs FADN v
- Page 207 and 208: Koolitused on mänginud kindlasti v
- Page 209 and 210:
hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 211 and 212:
4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
- Page 213 and 214:
(b) seotud püsikultuuridega (rohum
- Page 215 and 216:
5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
- Page 217 and 218:
5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
- Page 219 and 220:
5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
- Page 221 and 222:
0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
- Page 223 and 224:
6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
- Page 225 and 226:
mille jätkumine viib mullaviljakus
- Page 227 and 228:
6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
- Page 229 and 230:
ja sellest lähtuvalt tulemuste par
- Page 231 and 232:
Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
- Page 233 and 234:
VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
- Page 235 and 236:
IEEP, 2007. Guidance document to th
- Page 237 and 238:
Linnuseire andmete täiendav analü
- Page 239:
LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM