MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

2005. aastal taotluste vastuvõtuperioodil laekunud taotluste alusel toetuse määramise otsusedtehti 2007. aastal. Kokku määrati toetus 226. taotlejale, sealhulgas 95 toetust kiviaia rajamiseks,155 kiviaia taastamiseks ja 105 kiviaia hooldamiseks (PRIA aastaraamat 2007). Enim toetustsaanud taotlejaid oli Saaremaal – 132, järgnesid Läänemaa 19 ja Pärnumaa 17 heakskiidetudtaotlusega. Kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise toetuse taotlemisest ja taotlusteheakskiitmisest maakondade lõikes annab ülevaate tabel 22.Tabel 22. Kiviaja rajamise, taastamise ja hooldamise toetuse taotlemine ja heakskiitmine maakonniti(PRIA aastaraamat, 2007)MaakondTaotlejate arv2005. aastalKiviaiarajamisetaotlusedHeakskiitmineKiviaiataastamisetaotlusedKiviaiahooldamisetaotlusedHeakskiidetudtaotlejate arvkokkuHarjumaa 23 4 8 3 10Hiiumaa 12 3 6 2 8Ida-Virumaa 0 - - - -Jõgevamaa 5 2 1 - 2Järvamaa 2 1 - - 1Läänemaa 31 10 14 5 19Lääne-Virumaa 19 8 4 5 9Põlvamaa 0 - - - -Pärnumaa 39 11 9 8 17Raplamaa 27 6 9 2 11Saaremaa 252 40 95 73 132Tartumaa 4 1 - 1 1Valgamaa 3 1 1 1 1Viljandimaa 16 6 5 4 10Võrumaa 8 2 3 1 5Kokku 441 95 155 105 226MAK 2004-2006 perioodi toetatavate kiviaedade eeldatav tase oli esialgu, et 2005.-2006. aastalrajatakse 20 000 m (20 km), taastatakse 40 000 m (40 km) ning hooldatakse 15 000 m (15 km)kiviaeda. 2005. aastal aga prognoositud saavutustaset muudeti ning eeldati, et rajatakse 25 000m (25 km), taastatakse 55 000 m (55 km) ning hooldatakse 20 000 m (20 km) kiviaeda.Heakskiidetud taotlustega toetati kokku 26 033,9 m (26,0 km) kiviaia hooldamist, 19 294,65 m(19,3) kiviaia rajamist ning 39 450,5 m (39,5 km) kiviaia taastamist, mis teeb 130% kiviaiahooldamise, 77% kiviaia rajamise ja 72% kiviaia taastamise prognoositud saavutustasemest.Kokku toetati 84 779,1 m (84,8 km) kiviaedade hooldamist, rajamist ja taastamist. Meetrites antinii kiviaedade hooldamise, rajamise kui ka taastamise toetust kõige rohkem Saare-, Lääne- jaPärnumaal (tabel 23). See oli ka täiesti oodatav tulemus, sest traditsiooniliselt esineski kiviaedukõige enam Lääne-Eestis (sh saartel).157