MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.3.7.2. Hindamiskriteerium VI.2.B-2. Kaitstud või parendatud on ökoloogilistinfrastruktuuri, sh põllupiirded (hekid..) või elupaiga funktsiooni täitvad harimatapõllulapidMAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames aitas ökoloogilise infrastruktuuriparendamisele kaasa kiviaedade rajamise, taastamise ja hooldamise meede, millele sai taotlusiesitada 2005. aastal.Nõukogude perioodi intensiivse põllumajanduse ja ulatusliku maaparanduse tagajärjeltraditsiooniline mosaiikne maastikustruktuur lihtsustus – loodi suured põllumassiivid, kusteemaldati elupaikadena olulised kiviaiad, põldudel leiduvad metsatukad ja muud väärtuslikudmaastikuelemendid. Sellega hävitati aga ka paljude põllumajandusmaastike liikidele sobivadelupaigad ning langes maastike esteetiline väärtus. Lisaks sellele, et kiviaiad on väärtuslikudelupaigana, on neil ka kõrge kultuuriväärtus. Kuna kiviaedade arv oli märgatavalt vähenenudning olemasolevate aedade olukord on halb, rakendati alates 2005. aastast kiviaedaderajamise, taastamise ja hooldamise toetust (MAK 2004-2006).Kiviaedade taastamist ja hooldamist on Eestis toetatud alates 2001. aastast kahel pilootalal.2002. aastal toetati 5 546 m kiviaia taastamist ja 1 583 m kiviaia hooldamist. 2003. aastal toetati6 282 m kiviaja taastamist ja 1 541 m kiviaia hooldamist. Kiviaia taastamise meetri eest makstitoetust 6 eurot (100 krooni) ja kiviaia hooldamise meetri eest 1,3 eurot (20 krooni) (MAK 2004-2006).Antud tegevuse eesmärk oli aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikuliseväärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastike elementide, kiviaedade, rajamisele,taastamisele ja hooldamisele, et:• säilitada ja suurendada põllumajandusmaastike esteetilist väärtust;• luua elupaiku ning suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisusust;• säilitada maastiku ajaloolist ja kultuurilist väärtust (MAK 2004-2006).Kuna toetuse nõudena on kirjas, et kiviaiale lähemal kui 1,5 m on keelatud maa harimine ningväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, pakuvad kiviaiad häid elu-, pesitsus-, peatus- javarjupaiku paljudele taime- ja loomaliikidele. Lisaks peavad antud toetuse taotlejad täitmakeskkonnasõbraliku tootmise nõudeid, mis loob ka kiviaedade lähiümbruses elavateleorganismidele teatud määral sobivamad tingimused kui tavapõllumaal.4.3.7.2.1. Programmi indikaator VI.2.B-2.1. Toetatud elupaiga funktsiooniga ökoloogilineinfrastruktuur või põllumajandusega seotud majandamata põllulapid (hektarites ja /võikm-tes ja/või kohtade/lepingute arv)(a) millest on lineaarsete omadustega (hekid, aiad jne) (%, km)(b) millest on majandamata põllulapid või alad (s.o aktiivsest põllumajanduskasutusestväljas olevad alad, muu maa, kus kultuure ei kasvatata jne) või osaliselt harimata maa(põlluservad, mida ei ole väetatud ega umbrohutõrjega töödeldud) (%)(c) millest on eraldatud omadustega (puudesalud jne) (arv)(d) millest tõstab olemasoleva kõrge loodusväärtusega elupaiga väärtust leevendadesnende fragmenteeritust (%)Kuna Eestis rahastati MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse raamesökoloogilise infrastruktuuri osas vaid kiviaedade rajamist, taastamist ja hooldamist, on antudindikaatori puhul arvesse võetud vaid antud toetusega seotud näitajaid.Kokku esitati 2005. aastal 441 taotlust 32 593,2 meetri (32,5 km) kiviaia rajamiseks, 52 822,4meetri (52,8 km) kiviaia taastamiseks ja 30 001,3 meetri (30,3 km) kiviaia hooldamiseks. Kiviaiarajamiseks esitas taotluse 121, taastamiseks 201 ning hooldamiseks 119 taotlejat. Kõigerohkem taotlusi laekus Saaremaalt (252 taotlust), järgnesid Pärnumaa (39 taotlust) ningLäänemaa (31 taotlust).156