MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

õiguslikuna põllumajandusmaa, millel kasvatati 30. juunil 2003. a põllumajanduskultuure, midakasutati püsirohumaana või mis oli ajutiselt põllumajanduslikust kasutusest väljas ja mis olisamal ajal heas põllumajanduslikus korras. Seejuures maa, millel kasvab puid, loetaksetoetusõiguslikuks, kui seal on võimalik teostada põllumajanduslikku tootmist samal viisil, kuisama piirkonna puudeta aladel. Toetusõiguslikuks ei loeta ka pidevalt liigniiskeid alasid. 2004.-2005. aastal tuvastati Lääne-Eesti piirkonnas probleem seoses püsirohumaade toetusõiguslikkusega:kaardimaterjali uuendamise ja kohapealse kontrolli käigus selgus, et loomadekarjatamiseks kasutatavad alad, millele toetusi oli taotletud, ei olnud puude ja põõsastetiheduse tõttu toetusõiguslikud. Samas olid need alad põllumajanduslikus kasutuses ningtegemist oli säilitamist vajavate poollooduslike kooslustega.Selle probleemi lahendamiseks kehtestati alates 17. novembrist 2005. a erand –traditsioonilisest põllumajandustegevusest ja kohalikust looduskeskkonnast tulenevalt võib heaskorras põllumajandusliku maa hulka Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaal lugeda ka sellisedkarjatatud või niidetud alad, millel puude võrade alune pind või kadastikud moodustavad kuni50% pinnast. Selle erisuse korral toimub toetusõigusliku pinna osas liituvuse arvestus vaidpuudealuse pinna, mitte kogu põllu pinna suhtes. Abikõlbulikud ei ole ka eelkõigepuidutoodanguks kasutatavate puudega kaetud loomasööda kasvatamiseks mõeldud maa-alad,kus paikneb enam kui 50 puud hektari kohta. Selline lähenemine vähendas oluliseltvaidlusaluste mittetoetusõiguslike püsirohumaade pindala.Antud probleemiga olid kokku seotud 553 taotlejat ning nendest 83. taotlejale (puude japõõsaste esinemine puiskarjamaadel oli pärast erandi kehtestamist üle piirmäära või eituvastatud põllumajanduslikku maakasutust) esitati kas täielik või osaline tagasinõue 1 639 haulatuses (2004. aastal 1 016 ha ja 2005. aastal 623 ha). Kui kohapealse kontrolli käigustuvastati põllumajanduslik maakasutus ning puude ja põõsaste esinemine oli pärast erandikehtestamist lubatud piirmäära sees, siis toetussummat tagasi ei nõutud. Neil juhtudel arvatimaa toetusõigusliku maa hulgast välja alates 2006. aastast, kuid loeti toetuse saamineõigustatuks varasematel aastatel, sest alad olid reaalselt põllumajanduslikus kasutuses olnud jataotlejad olid taotlemisel veendunud, et antud alad on toetusõiguslikud. Selliseid taotlejaid oli470 ning see hõlmas 5 194 hektarit (2004. aastal 2 534 ha ja 2005. aastal 2 660 ha). Antudprobleem esines 2004. ja 2005. aastal kokku ligikaudu 0,3% kogu ühtse pindalatoetusegahõlmatud aladest.4.3.7.1.1.Programmi indikaator VI.2.B-1.1. Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaaelupaigad, mis on kaitstud toetavate tegevuste poolt (lepingute/kohtade arv, koguhektarite arv, keskmine suurus)(a) millest kindla maakasutuse või traditsioonilise põllumajandamise tulemusena (%)(b) millest nt võsa (jms) pealetungi või maa kasutusest väljajäämise ennetamisena (%).(c) millest (...%) asuvad Natura 2000 aladel(d) millest elupaigad, kus kasusaajaks on kindel liik või liikide grupp (%)(e) millest on arvestatud haruldaseks elupaigaks asjakohase geograafilise taseme suhtes(%)Eestis MAK 2004-2006 perioodil olid kõrge loodusväärtusega alad Eestis määratlemata ningspetsiaalseid meetmeid nende kaitseks ei rakendatud. Kui aga käsitleda MAK 2004-2006perioodil kõrge loodusväärtusega aladena poollooduslikke kooslusi nagu need MAK 2007-2013perioodil on määratletud, sai ka nendele kooslustele taotleda PKT toetusi (MAHE ja KST).Konkreetseid poollooduslike koosluste pindalasid, mis erinevaid toetusi said, ei saa aga väljatuua, sest vastavad andmed puuduvad.155