MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.3.7. Hindamisküsimus VI.2.B. Mil määral on bioloogiline mitmekesisussäilinud või suurenenud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kaudu tänukõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa elupaikade kaitsmisele,keskkonna infrastruktuuri kaitsmisele või parendamisele või põllumajandusmaagapiirnevate märgala- või vee-elupaikade kaitsmisele(elupaikade mitmekesisus)?4.3.7.1. Hindamiskriteerium VI.2.B-1. Kaitstud on põllumajandusmaal asuvaid ‘kõrgeloodusväärtusega elupaiku’.Kõrge loodusväärtusega elupaikade mõiste on Euroopa Liidus olnud kasutusel alates 2003.aastast, kuid siiski on paljudel riikidel need alad endiselt määratlemata. Euroopa Keskkonnaagentuurimaterjalide järgi jagunevad kõrge loodusväärtusega põllumaad järgmiselt:1) kõrge poollooduslike koosluste osakaaluga põllumaa;2) madala põllumajanduse intensiivsusega ja looduslike ning struktuursete elementidega(põlluservad, hekid, kiviaiad, väikesed jõed jne) põllumaa;3) põllumaa, mis toetab haruldasi liike või suurt proportsiooni Euroopa või maailmapopulatsioonist.Kõrge loodusväärtusega elupaikade määratlemisel on enim probleeme selle jaotuse teise tüübijaoks vajalike kriteeriumite kindlaksmääramisel. Tekib küsimus, et mis tingimustel lugedapõllumajandusmaa kõrge loodusväärtusega elupaigaks (kui madal intensiivsus? Kui palju jamillised looduslikud või struktuurielemendid peavad esinema?). Sellele mõistele lisaks onkasutusel ka traditsioonilise põllumajandusmaastiku mõiste, mis samuti ei ole paljudel riikidel(sh Eesti) veel määratletud.Ka Eestis ei olnud MAK 2004-2006 perioodil kõrge loodusväärtusega elupaigad veelmääratletud. MAK 2007-2013 koostamisel loeti Eestis kõrge loodusliku väärtusega elupaikadekskõik poollooduslikud kooslused, kuigi ka see määratlus on muutumas. MAK 2004-2006 väljatöötamise perioodil oli poollooduslike koosluste hooldamise meede MAKi algul sissekirjutatud, kuid jäi rahapuuduse tõttu siiski välja. Seega poollooduslike kooslustemajandamiseks eraldi meedet ei rakendatud, kuid poollooduslikke kooslusi on toetatud riiklikultning paljudele aladele on saanud taotleda ka teisi pindalapõhiseid põllumajandustoetusi.Alates 2001. aastast on Keskkonnaministeerium poollooduslike koosluste majandamist riiklikulttoetanud: 2001. aastal maahooldustoetuste ja edaspidi juba loodushoiutoetuste nime all. 2005.aastal hooldati Eesti riigieelarvest makstud loodushoiutoetuse raames 17 500 ha ja taastati 1900 ha poollooduslikke kooslusi ning ehitati 165 000 m tarasid. Loodushoiutoetuse taotlejaid oli1 600, neist eraisikuid 600. Keskmine hooldamise toetussumma oli 1 300 krooni ja taastamisetoetussumma 4 000 krooni ha koha. 2006. aastal tõusid toetussummad keskmiselt 30% (MAK2007-2013).2006. aastal rakendus MAK 2004-2006 raames keskkonnaalaste kitsendustega piirkondadetoetus, mille eesmärk oli tagada keskkonnaalaste kitsendustega piirkondades (Natura 2000alad) looduskaitsenõuete täitmine ja põllumajandusliku tegevuse säilitamine. Hinnangu järgi onEestis 49 000 ha (57 000 ha kokku) sellist põllumajandusmaad, mille põllud asuvad täielikultkeskkonnaalaste kitsendustega piirkonnas ning mis loetakse MAK 2004-2006 selle piirkonnahulka (MAK 2004-2006). Seejuures on Eestis hinnanguliselt aga umbes 100 000 ha poollooduslikkekooslusi, millest kõrge looduväärtusega aladeks, mis on enamikus ka Natura 2000alad, loetakse 50 000 hektarit (Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määruseseletuskiri). Seega tagati keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetusega ka teatud osalpoollooduslikel kooslustel ehk kõrge loodusväärtusega aladel looduskaitsenõuete täitmine japõllumajandusliku tegevuse säilimine.Lisaks said põllumajandustootjad poollooduslikele kooslustele taotleda ka PKT toetusi: alates2000. aastast mahepõllumajandusliku tootmise ja 2005. ning 2006. aastal keskkonnasõbralikutootmise toetust. 2006. aasta keskkonnasõbraliku tootmise puhul oli aga tingimuseks, etvähemalt üks põllumajandustootja põld või põlluosa pidi asuma Natura 2000 alal.Samas on tekitanud küsimusi, kas poollooduslikud kooslused on ikka pindalatoetusteõiguslikud. PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse on kantud toetus-154