(võis tuleneda PKT meetmete viljavahelduse/külvikorra nõudest). Mõlemad eelmainitudmaastikuelemendid on soodsad ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks/tõstmiseks.Maastiku tasandil arvutati ka maastiku mitmekesisuse näitajad, mida iseloomustavad erinevadmaastikuindeksid. Erinevused <strong>2004</strong>. ja 2007. aasta näitajate vahel olid enamus parameetriteosas väga väikesed, mis näitab vähest maastiku muutumist. Kõige suurimate Shannonimaastiku mitmekesisuse indeksi (SHDI) 6 väärtustega testalad olid Lümanda, Porkuni, Kambja jaHaanja. Kõige madalamate väärtustega olid SHDI Palamuse ja Kaiu testaladel. Aladel, kustoimub intensiivsem põllumajandus, näitas Shannoni maastiku mitmekesisuse indeks suurimatmuutust ning seda vähenemise suunas (Are, Kaiu, Palamuse ja Ridala testalad). Shannonimaastiku mitmekesisuse indeks oli stabiilne suurte mitmekesisusega aladel (Lümanda, Porkuni,Kambja), mõnevõrra oli indeks vähenenud Haanja seirealal Võrumaal (Põllumajandusmaastikeseire, 2007).Erinevate piirkondade põllumajandustootmise intensiivsuse maastikulise kompenseerituseühtlustamiseks tuleks välja töötada ühised alused. Esialgu võiks selleks olla kõrgeloodusväärtusega alade (HNV) poollooduslike elementide (puudetukad, hekid, puuderibad,kiviaiad, kraavid, traditsioonilised puuviljaaiad jne) minimaalne osakaal kogu kasutuses olevastpõllumajandusmaast, mis HNV juhendmaterjali (IEEP, 2007) järgi on soovitatud määrata20%na. Sel juhul oleks võimalik tulevikus paremini hinnata kui palju oleks vaja toetust maksta,et bioloogilist mitmekesisust säilitada ja tõsta. Hetkel on probleem selles, et näiteks Lõuna-Eestis on piisavalt kompensatsioonialasid, kuid Kesk-Eestis esineb neid märkimisväärseltvähem. Seega peaks toetuste maksmisel arvestama piirkondlikke erinevusi, et paremini saaksidtoetatud piirkonnad, kus kaitsmist vajavaid elemente rohkem esineb.Kimalaste ja maastikuelementide vahelised seosedKimalaste jaoks on väga oluline pesitsus- ja varjumispaikade ning toidu olemasolu, millelemõjub positiivselt maastiku mitmekesisus. Väga suurtel põllualadel, millel kasvatatakse ainultühte kultuuri, on kimalasepopulatsioonil raskem areneda kui heterogeensema maastikugapiirkondades.Uurimuses „Kimalased Eesti põllumajandusmaastikul“ (Mänd et al., 2002) võrreldi kimalastening nende toidutaimede arvukust ja liigirikkust Eesti põllumajanduslikes ja poollooduslikeselupaikades. Õitsevate toidutaimede rohkuses ega ka kimalaste arvukuses nende kaheelupaiga vahel olulisi erinevusi ei leitud. Küll oli aga kimalaseliikide arv põllmajandusaladeloluliselt madalam kui kõrval asuvatel poollooduslikel aladel. Põhjuseks võis olla eelistatudtoidutaimede väiksem osakaal põllumajanduselupaikades. Selliste elupaikade osatähtsus, kuskündmist ei toimu ja taimejuuri ei häirita ning seega kujuneb välja eelistatud toidutaimestik, võibolla kimalasekoosluste liigirikkuse jaoks agroökosüsteemides otsustava tähtsusega.Põllumajandusmaastikus on kimalaste jaoks väga olulisel kohal nii erinevad poollooduslikudkooslused kui ka ülesharimata põlluservad ja rohelised saarekesed põldude keskel, mispakuvad kimalastele piisavalt sobivaid toidutaimi ning elukohti. Selliste maastikuelementidemõju kimalasekooslustele tuleks kindlasti edasi uurida ning sellest lähtuvalt oleks võimalikedaspidi läbi põllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong> soodustada kimalastele sobivate elupaikadesäilimist.PMK poolt koordineeritava kimalaste seire tulemuste põhjal leiti, et kimalaste arvukus jaliigirikkus olid seotud õite tihedusega, mis pakub toiduressurssi, samas sõltusid need näitajadka piirkondlikest erinevustest, mille üheks põhjuseks võis olla erinev maastiku struktuur. Näiteksolid kimalaste liigirikkus ja õite tihedus <strong>2006</strong>. a Kesk-Eesti ÜPT seiretaludes oluliseltmadalamad kui MAHE ja KST taludes. Seega võib öelda, et kimalaste liigirikkus oli madalamseal, kus oli vähem õisi. Selline oluline erinevus ilmnes aga ainult Kesk-Eestis, mille põhjuseksvõib olla kompensatsioonialade vähesus. Shannoni maastiku mitmekesisuse indeksi analüüsil6Shannoni maastiku mitmekesisuse indeks e SHDI väljendab numbriliselt maastiku struktuurimitmekesisust. SHDI-d mõjutavad peamiselt kaks komponenti: erinevate maakasutuse tüüpide rohkus jaühtlus (nende pindalaline proportsioon maastikus). SHDI on rohkem tundlik erinevate maastikuelementiderohkuse suhtes, see tähendab, mida enam on maastikus eri tüüpi maastikuelemente, seda suurem onindeksi väärtus. Indeks on tundlik ka harva esinevate maastikuelementide suhtes. SHDI väärtus on 0, kuimaastikus on ainult üks maastikuelement (st mitmekesisus puudub) ja indeksi väärtus kasvab, kui erinevattüüpi maastikuelementide arv kasvab või/ja nende jaotus ruumis muutub ühtlasemaks.150
sõltuvalt seirepiirkonnast selgus, et kuigi erinevus ei olnud statistiliselt oluline, oli antud näitajaKesk-Eestis märgatavalt madalam kui Lõuna- ja Lääne-Eestis (joonis 78). Lisaks ilmnes niiKesk- kui ka Lääne-Eestis kahe aasta õite tiheduse hinnangu ja kimalaste arvukuse ning liikidearvu näitajate vahel oluline positiivne seos: mida rohkem õisi, seda rohkem kimalasi jakimalaseliike. Lõuna-Eestis aga sellist positiivset seost ei leitud. Arvatavasti võib väita, etmitmekesisema maastikuga piirkondades intensiivse tootmise mõjud tänu kompensatsioonialadeolemasolule nõrgenevad ning kompensatsioonialad pakuvad lisatoiduressurssi. Seenäitab maastiku struktuuri mitmekesisuse vajadust. Ka Lääne-Eesti on tegelikult mitmekesisemaastikuga piirkond, kuid seal avaldas kimalaste näitajatele arvatavasti mõju madal õitetihedus, mille põhjuseks võisid olla õhukesed mullad ja kuiv suvi.Shannoni maastiku mitmekesisuse indeks1,301,251,201,151,101,051,000,950,90F(2,62) = 2,84, p = 0,07Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-EestiPiirkondMeanMean±SEJoonis 78. Shannoni maastiku mitmekesisuse indeksi statistikud Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Eesti seirealadel2007. aastal PMK andmete põhjal2007. aasta PMK kimalaste seire tulemuste põhjal analüüsiti ka kimalaste arvukuse, liigirikkuse,Shannoni mitmekesisuse indeksi ning õite tiheduse seoseid Shannoni maastiku mitmekesisuseindeksiga. Kimalaseliikide arvu, kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeksi ning õite tihedusenäitajate ja maastiku mitmekesisuse indeksi vahel olulisi seoseid ei leitud. Kimalaste arvukusepuhul selgus, et maastiku mitmekesisuse indeksi kasvades suurenes kimalaste arvukus (joonis79).log(kimalaste arvukus)6,05,55,04,54,03,53,02,52,01,5r = 0,26; p = 0,041,00,50,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6 1,8 2,0Shannoni maastiku mitmekesisuse indeksJoonis 79. Kimalaste arvukuse ja Shannoni maastiku mitmekesisuse vahelised seosed PKT kimalasteseire 2007. aasta andmete põhjal151
- Page 1 and 2:
Põllumajandusuuringute KeskusEESTI
- Page 3 and 4:
4.1.4.2. Hindamiskriteerium VI.1.A-
- Page 5 and 6:
4.4. VALDKOND MAASTIK..............
- Page 7 and 8:
LÜHENDID JA MÕISTEDBA - biomassi
- Page 9 and 10:
kogutavad andmed), teostatakse ka s
- Page 11 and 12:
Finants- ja rakendamisalase info p
- Page 13 and 14:
2006. a uusi taotlusi baastegevusel
- Page 15 and 16:
Eritegevus (kohalikku ohustatud tõ
- Page 17 and 18:
vähendaks reostus- ja erosioonioht
- Page 19 and 20:
2. KOKKUVÕTE MAK PKT 2004-2006 RAK
- Page 21 and 22:
2.2.2. PKT areng 2004-2006MAK 2004-
- Page 23 and 24:
PKT taotlenud põllumajandustootjat
- Page 25 and 26:
Tulemused:Alates mahepõllumajandus
- Page 27 and 28:
Osalemistingimused ja nõuded:Toetu
- Page 29 and 30:
Tabel 4. PKT loodetava keskkonnamõ
- Page 31 and 32:
Tabel 6. MAK 2004-2006 põllumajand
- Page 33 and 34:
Tabel 8. Koondtabel toetuste taotle
- Page 35 and 36:
14090008000120100806040200HARJUMAAH
- Page 37 and 38:
MaakondÜPT (shPKT) (ha)KST (ha)KST
- Page 39 and 40:
hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 41 and 42:
2.2.4.4. Viljavaheldusplaanis libli
- Page 43 and 44:
30252015105020042005200620072004200
- Page 45 and 46:
40353025%20HARJU MAAHIIUMAAIDA-VIRU
- Page 47 and 48:
3.2. ÜLEVAADE PKT HINDAMISEL KASUT
- Page 49 and 50:
VALDKOND VESIINDIKAATOR/UURINGIndik
- Page 51 and 52:
VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKESISUS
- Page 53 and 54:
VALDKOND SOTSIAALMAJANDUS JA MUU (j
- Page 55 and 56:
Hindamisküsimusele VI.2.C sobis va
- Page 57 and 58:
Deflatsiooni uuringu tulemusena lei
- Page 59 and 60:
Joonis 14. Uuritud valdade paiknemi
- Page 61 and 62:
0 25 50kmTallinnRakvereNarvaKärdla
- Page 63 and 64:
4.1.3. Indikaator: mullaviljakus4.1
- Page 65 and 66:
8,07,06,06,8 6,97,2 6,8 6,96,97,3 6
- Page 67 and 68:
8075706060536856%504030201019645391
- Page 69 and 70:
Suhteliselt vähe oli kaaliumivaese
- Page 71 and 72:
60%50%40%EestiTestmaakonnad30%20%10
- Page 73 and 74:
70%60%50%Corg-PKTCorg40%30%20%10%0%
- Page 75 and 76:
4.1.3.2.6.3. KaaliumKaaliumisisaldu
- Page 77 and 78:
Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 79 and 80:
põllukultuuride osatähtsus pisut
- Page 81 and 82:
Tuule-erosioon Eestis on oma kahjus
- Page 83 and 84:
4.1.4.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 85 and 86:
Väetiste kasutamine aruandeperiood
- Page 87 and 88:
504540J28 (MAHE)PLin (KST)35NO3 - ,
- Page 89 and 90:
4.2.3. Indikaator: toiteelementide
- Page 91 and 92:
45403530ÜPTKSTMAHEN kg/ha252015105
- Page 93 and 94:
Kokkuvõte:• Lämmastiku bilanss
- Page 95 and 96:
KST pm maa kohta KST töödeldud ma
- Page 97 and 98:
Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 99 and 100: c) millest on kultuurid ja/või vil
- Page 101 and 102: KST ettevõtetes olid uuritud taime
- Page 103 and 104: 4.3. VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKES
- Page 105 and 106: nii põldude kui ka põlluservade t
- Page 107 and 108: Seirepiirkonniti analüüsides, oli
- Page 109 and 110: õitsevad looduslikud taimed, mida
- Page 111 and 112: Tabel 16. PMK linnuseire üldparame
- Page 113 and 114: Summaarne asustustihedus,p/10 ha151
- Page 115 and 116: 4.3.3.3. Linnustiku muutused erinev
- Page 117 and 118: väheneva arvukusega alasid. See n
- Page 119 and 120: Pruunselg-põõsalind kui tüüpili
- Page 121 and 122: 4.3.4. Indikaator: soontaimede koos
- Page 123 and 124: Taimestiku liigiline koosseis põld
- Page 125 and 126: Järgnevalt on välja toodud PKT vi
- Page 127 and 128: 4.3.5.3. Vihmaussikoosluse ökoloog
- Page 129 and 130: 2005. ja 2006. aastal aga mitte. 20
- Page 131 and 132: aspektist lähtudes. Hindepunktide
- Page 133 and 134: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 135 and 136: VI.2.B-3. Väärtuslikke märgalasi
- Page 137 and 138: 4.3.6.1.3. Programmi indikaator VI.
- Page 139 and 140: Kui kõigi vihmausside ja mulla mik
- Page 141 and 142: 4.3.6.2.2.Programmi indikaator VI.2
- Page 143 and 144: 1412Kimalaseliikide arv10864200 2 4
- Page 145 and 146: 4,0Shannoni lindude mitmekesisuse i
- Page 147 and 148: MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt
- Page 149: 4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 153 and 154: Taimede ja maastikuelementide vahel
- Page 155 and 156: õiguslikuna põllumajandusmaa, mil
- Page 157 and 158: 2005. aastal taotluste vastuvõtupe
- Page 159 and 160: kiviaedu mujal kui ainult põllumaj
- Page 161 and 162: 4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
- Page 163 and 164: Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
- Page 165 and 166: 4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
- Page 167 and 168: 4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
- Page 169 and 170: Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
- Page 171 and 172: VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
- Page 173 and 174: 1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
- Page 175 and 176: Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
- Page 177 and 178: Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
- Page 179 and 180: 4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
- Page 181 and 182: 2007. aasta lõpu seisuga oli alla
- Page 183 and 184: Taimekasvatuse suhteliselt väike o
- Page 185 and 186: Kr / ha25002000150010005000-500-100
- Page 187 and 188: 3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
- Page 189 and 190: 4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
- Page 191 and 192: 10095 89888077%60402002003200420052
- Page 193 and 194: 4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
- Page 195 and 196: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 197 and 198: 4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
- Page 199 and 200: 4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
- Page 201 and 202:
Majanduslikult suuremad mahepõllum
- Page 203 and 204:
4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
- Page 205 and 206:
mahetoodete osa” analüüs FADN v
- Page 207 and 208:
Koolitused on mänginud kindlasti v
- Page 209 and 210:
hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 211 and 212:
4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
- Page 213 and 214:
(b) seotud püsikultuuridega (rohum
- Page 215 and 216:
5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
- Page 217 and 218:
5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
- Page 219 and 220:
5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
- Page 221 and 222:
0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
- Page 223 and 224:
6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
- Page 225 and 226:
mille jätkumine viib mullaviljakus
- Page 227 and 228:
6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
- Page 229 and 230:
ja sellest lähtuvalt tulemuste par
- Page 231 and 232:
Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
- Page 233 and 234:
VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
- Page 235 and 236:
IEEP, 2007. Guidance document to th
- Page 237 and 238:
Linnuseire andmete täiendav analü
- Page 239:
LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM