MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Eritegevus (kohalikku ohustatud tõugu loomade kasvatamine)Eritegevuse eesmärgiks oli tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulistekohalike ohustatud tõugude – eesti maatõugu veise, eesti hobuse, tori hobuse ja eestiraskeveohobuse – säilimine.Tegevuse rakendumisel toetati kõigi nõuetekohaselt peetavate eesti hobuste (alates 2004. aastast),tori hobuste, eesti raskeveohobuste ja eesti maatõugu veiste (alates 2005. aastast) kasvatamist.Eritegevuse raames määrati toetus 2004. aastal 207 toetusesaajale. 2005. aastal rahuldati 550taotlust, 2006. a 607 ning 2007. a 681 kohalikku ohustatud tõugu loomade kasvatamise toetusetaotlust.Eesti tõugu hobuse füüsilise näitaja osas (loomade arv) saavutati 100%, eesti maakarja tõugu veiste86%, eesti raskeveo hobuse 110% ja tori tõugu hobuse osas 88% 2004-2006 MAK perioodiksplaneeritud tasemest. Finantsnäitajate tegelik saavutustase planeeritust oli 102% eesti tõugu hobuse,41% eesti maakarja, 115 eesti raskeveo hobuse ja 86% tori tõugu hobuse puhul (PRIA 2008. aaugusti andmed). Ohustatud tõugu loomade meetme rakendamise tulemuseks oli seatud, et kõikidekohalikku ohustatud tõugu loomade arv suureneb ning nende väljasuremise oht väheneb. Kunaaastatega kõiki tõugu loomade arv kasvas, võib öelda, et selline tulemus saavutati.SoovitusedPikemalt on toodud soovitused valdkondade kaupa aruande 6. peatükis.Kuna PKT toetuste mõju hindamisel selgus, et piirkondlikud keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikudtingimused on väga erinevad ning mõjutavad suurel määral soovitud tulemusi, tuleks kaaludalaiapõhjalise toetusskeemi täiendamist piirkondlikke eripärasid arvestavate lisameetmetega. Sel juhuloleks võimalik tõhusamalt saavutada riigi poolt soovitud muutusi.Nii KST kui ka MAHE meetme puhul võiks rakendada ühe lisameetme kohustust ja/või vabatahtlikkemeetmeid (nt talvine taimkate, rohumaade hilisem niitmisaeg või puuderiba rajamine jne). Samutituleks leida võimalus PKT baasmeetmega rakendada vabatahtlik lisameede, mille eesmärgiks võiksolla talu tegevuse ja loodusväärtuste tutvustamine.Kõigis valdkondades leiti, et tuleks jätkata keskkonnateadlikkuse tõstmisega läbi keskkonnaalastekoolituste tootjatele, nõustajatele ja ametnikele. Koolituste koordineerimine tuleks koondada üheasutuse pädevusse, kes selgitaks välja täpsemad koolituste vajadused ning koondaks erinevateasutuste ja institutsioonide poolt korraldatavate vajalike ürituste info ühtsesse avalikku kalendrisse.Maakasutuse andmete kergema kättesaadavuse ja töötlemise tagamiseks on vaja ühtlustada tootjatepoolt taotlusele märgitavata kultuuride kirjapilti.PKTga mitteliitunud tootjate puhul kontrollida, kas nad ei ole liitunud administratiivsetel või sisulistelpõhjustel - see on oluline hilisemas toetustüüpide omavahelises võrdluses.Riikliku statistika andmed ei toeta erinevate aruandluste jaoks vajalikku põllumajandustegevusekeskkonna analüüsi piisaval tasemel, kohati kerkib ka andmete usutavuse küsimus. Vältimakssegadusi ning mitmesuguste andmetega spekuleerimise võimalust, oleks vajalik PRIA jaStatistikaameti poolt kasutatavate mõistete ühtlustamine, keskkonna ja põllumajanduse valdkondiiseloomustava andmekorje taastamine ning laiendamine.Mulla valdkonnas peaks erosioonivastaseid meetmeid rakendama eelkõige vee-erosioonistohustatud piirkonnas – 50% erodeeritud muldadel paiknevast haritavast maast tuleks viiapüsirohumaade alla ja ülejäänud maast 50% peaks olema haritud minimeeritud korras.Tuuleerosioonist ohustatud aladel 20% haritavast maast viia püsirohumaade alla ja ülejäänud aladest30%-il kasutada minimeeritud harimist. Samuti oleks vaja välja töötada metoodika nende meetmetetõhususe seiramiseks ja tulemuste interpreteerimiseks ning jätkata vee- ja tuuleerosiooniohuhindamiseks maakasutuse muutuse seiret.Edasi tuleks analüüsida muldade viljakuse muutumist ning teha täpsustavaid uuringuid muldadeseisundi uurimise ja seiramise parandamiseks. Võimaluse korral kasutada samasid seirealasid jaseirepõlde, saavutamaks pikemat aegrida viljakuse hindamiseks ja sellest lähtuvalt tulemusteparemat kvaliteeti. Rakendada tuleks uusi meetodeid muldade seisundi seires vastavalttootmistüübile, lähtudes mullaelustikust.15