MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindamiskriteerium 2A.4 On säilitatud ja/või loodud selliseidmaastiku pind-, joon- ja punktelemente, mis on soodsad taimestikule ja loomastikuleMAK 2004-2006 perioodil rakendati kiviaedade rajamise, taastamise ja hooldamise meedet, misaitas kaasa maastiku joonelementide säilitamisele ja loomisele. Kiviaedade rajamise,taastamise ja hooldamise meetme nõuetes on kirjas, et kiviaiale lähemal kui 1,5 m on keelatudmaa harimine ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, mistõttu pakuvad kiviaiad häidelu-, pesitsus-, peatus- ja varjupaiku paljudele taime- ja loomaliikidele ning teisteleelusorganismidele. Lisaks peavad antud toetuse taotlejad täitma ka keskkonnasõbralikutootmise nõudeid, mis loob kiviaedade lähiümbruses elavatele organismidele teatud määralsobivamad tingimused kui tavapõllumaal.Pind- ja punktelementide säilitamiseks ja loomiseks PKT raames eraldi meedet ei rakendatud.4.3.6.4.1. Riigispetsiifiline programmi indikaator 2.A-4.1 Säilitatud ja/või loodud maastikupind-, joon- ja punktelementide pindala/pikkus/arv.MAK 2004-2006 perioodil rakendati kiviaedade rajamise, taastamise ja hooldamise meedet,mille raames toetati 26 km kiviaedade hooldamist, 19,3 km kiviaedade rajamist ja 39,5 kmkiviaedade taastamist (kogupikkusena 84,8 km).4.3.6.4.2. Riigispetsiifiline programmi indikaator 2.A-4.2 Positiivse seose olemasolumaastiku pind-, joon- ja punktelementide ning liigilise mitmekesisuse vahel. Kirjeldus.Põllumajandusmaastik on oma olemuselt suhteliselt objektivaene ning mitmekesisuse tagavadreeglina vastavas maastikus erinevad kompensatsioonialad (puudetukad, õuealad, kraaviservad,kiviaiad jne). Samuti kompenseerivad sellised alad tootmise intensiivsust (Herzon,2007). Eesti põllumajandusmaastikus tuleb hästi välja maastikuökoloogias üldtuntud printsiip, etmitmekesisemas põllumajandusmaastikus on kõrgem bioloogiline mitmekesisus (selline olulineseos tuli välja ka PMK linnuseire puhul – vt alljärgnev). Erinevad maastikuelemendid 5 pakuvadpesitsus- ja varjekohti nii lindudele, imetajatele kui ka putukatele ning kasvukohti taimedele.Samuti võivad sellised maastikuelemendid toimida n-ö levikukoridoridena ühest sobivastelupaigast, toitumiskohast või kasvukohast teise liikumiseks ja levimiseks.PMK koordineerimisel viiakse läbi maastikuseiret, mille käigus koguti 2004. ja 2007. aastalandmeid erinevate punkt-, joon- ja pindobjektide kohta. Nende objektide aastatevahelistemuutuste kohta võib välja tuua järgmist:• Punktobjektid. Kolme aasta (2004. ja 2007. aasta vahel) jooksul toimunud muutusedpunktobjektide arvus ja esinemissagedustes olid küllaltki väikesed. Maastikuseire Are jaAssamalla testaladel olid hävinud mõned lehtpuud. Üles olid haritud mitmed väikesedsöödisaared. Ehitiste, varemete, settekaevude, rändrahnude mastide arv ei olnudmuutunud. Samuti ei olnud väikseid tiike (alla 20 m 2 ) juurde kaevatud.• Joonobjektid. Kiviaedade pikkuse osas olid muudatused minimaalsed. Peaaegukõikides ruutudes, kus esines kiviaed, muudatusi kiviaedade pikkuses ei registreeritud.Vaid Lümanda testalal oli taastatud kiviaedu, mis pikendas joonelementide kogupikkust(kiviaedade toetuse mõju). Muret tekitav on asjaolu, et enamikel testaladel oli hulgaliseltpõlde, millel puudus tee ja põllu vaheline taimkatte riba (oli väiksem kui 0,5 m).• Pindobjektid. Pindalalistes muutustes oli suurim rohumaade kasv (255 ha, 18%) jasöödi pindala vähenemine (101 ha, 20%). Pindalaliselt oli testaladel pindobjektidestkõige stabiilsem metsade ja veekogude pindala. Oluliselt vähenes põldude pindala (160ha, 13%), millest valdava osa oli 2007. aastal kasutusel rohumaana. See on ilmseltseotud viljavahelduse nõudega PKT meetmetes. Söötis alade vähenemist tingiseelkõige maade ülesharimine (Maastiku struktuuri…, 2007).Eelnevatele maastikuseire tulemustele toetudes võib nentida, et säilis valdav enamusmaastikuelemente. Juurde tekkis kiviaedu (mille tarvis rakendati eraldi meedet) ning rohumaid5 Maastikuelementideks võib lugeda kivihunnikud, servaalad, metsatukad, kraavid, hekid, õuealad, põlludjms elemendid, mis kokku moodustavad maastiku struktuuri.149