MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt seoseid otsides võib oletada, et kuna MAHE ja KSTpõldudel rakendatakse viljavaheldust, mõjub see positiivselt ka vihmaussidele ja mullamikroobikooslusele. Lisaks avaldab neile põllumajandusliku tegevuse osas siiski mõju kamullaharimine ning sisendite kasutamine. Edaspidi on vajalikud spetsiaalsed erinevatekultuuride kasvatamise ja viljavahelduse rakendamise ning vihmaussi- ja mulla mikroobikooslusevahelised analüüsid.Eestis on Truu et al. (2008) poolt uuritud mulla mikrobioloogilisi ja biokeemilisi omadusi, ethinnata erinevate põllumajanduslike majandamisviiside mõju Eesti haritavates muldades.Uurimuse tulemusena selgus, et liblikõielisi sisaldav viljavaheldus suurendas mulla hingamist jamikroobikoosluse biomassi.Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži mullaelustiku uurijad on oma varasemates töödes (Ivask,Truu, 1997; Ivask et al., 2001) koostanud joonise, mis näitab vihmausside arvukuse ja mitmekesisuse,mikroorganismide arvukuse, aktiivsuse ja mitmekesisuse ning orgaanilise ainesisalduse suhteid erineva maakasutusega muldades (joonis 77). Sellelt jooniselt selgub, etharitavate tavatalude põldudel on kõik kolm näitajat kõige madalamad, seevastu looduslikulrohumaal märgatavalt kõrgemad. Kõige kõrgemad näitajad esinesid aga reostunud rohumaadel(lautadetagused alad sõnniku- või virtsareostusega). Selle joonise põhjal võib järeldada, et niivihmaussidele kui ka mikroorganismidele sobivad elupaigaks paremini rohumaade mullad, kuson ka kõrgem orgaanilise aine sisaldus. Samas haritavate talude põldudest olid mikroorganismidelesobilikumad mahetalude põllud, kusjuures vihmausside arvukus ja mitmekesisuson madal aga mõlema majandamistüübiga taludes – see näitab mullaharimise negatiivset mõjuvihmaussikooslusele. Antud joonise põhjal võib öelda, et vihmausside arvukus ja mitmekesisus,mikroorganismide arv ning orgaanilise aine sisaldus sõltuvad kõik ka sellest, mis kultuur antudmaal kasvab.Joonis 77. Vihmausside arvukuse ja mitmekesisuse, mikroorganismide arvukuse, aktiivsuse jamitmekesisuse ning orgaanilise aine sisaldus erineva maakasutusega muldades (Ivask, Truu, 1997; Ivasket al., 2001)147