MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

6Shannoni indeks*Shannoni indeks54321r = 0,32; p = 0,0100,00 0,05 0,10 0,15 0,20 0,25 0,30 0,35 0,40 0,45 0,50log(kultuuride arv ha kohta + 1)Joonis 73. PKT BM seiretalude (n=66) kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeksi ja hektari kohtakeskmiselt kasvatatavate põllukultuuride arvu vahelised seosed 2007. aastal PMK andmete põhjalSelliste esialgsete tulemuste põhjal on näha, et kimalaste arvukus ja liigirikkus põllu keskmisepindala kasvades vähenesid ning olid suuremad seal, kus kasvatati hektari kohta rohkemerinevaid põllukultuure. Lisaks kasvas hektari kohta kasvatatavate põllukultuuride arvusuurenedes ka kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeks. Jooniste 71 ja 73 põhjal saab veelvälja lugeda järgmist: kimalaste arvukus langes märgatavalt, kui keskmine põllu suurus ületas 6ha ning kimalaseliikide arv, kui keskmise põllu pind ulatus 5 hektarini. See näitab, et on olemasteatud põldude keskmise suuruse piir, millest alates kimalaste arvukus ja liigirikkus vähenevadmärgatavalt.Lisaks märkisid kimalaste seire välitööde läbiviijad, et paljud tootjad on kündnud põllud kuni teeservani ja seeläbi on kadunud ka õitsevad tee- ja põlluservad, mis omakorda kahandavadkimalaste aga ka kahjureid ohjavate parasitoidide toidubaasi. Lisaks pakuvad ülesharimatapõlluservad kimalastele ka pesitsuskohti.Lindude seire tulemuste ja kultuuride struktuuri vahelised seosedKST ja MAHE toetuse nõudeks on viljavahelduse/külvikorra rakendamine: igal aastal peabpõllumaal kasvatama vähemalt 15% liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu,millel arvatakse olevat positiivne mõju lindude toiduressurssidele. Nii seemne- kui kaputuktoidulistele lindudele pakuvad toitu loodusliku ilmega põlluservad, mille hooldamise kohtakeskkonnatoetuse meetmetes nõuded puuduvad. Seejuures on põlluservad sageli küntud kuniteeni, mistõttu sellise servaelemendi olemasolu on vähenenud. Loodusliku ilmega põlluservadon lindudele muuhulgas oluliseks pesitsuspaigaks, pakkudes põllutööde eest turvatud pesakohtining peitumispaiku maaharimise eest pagevatele lennuvõimetutele poegadele.Linnustiku andmeid analüüsiti koos 66. lindude seiretalu maakasutuse andmetega (põllukultuuridearv hektari kohta ja keskmine viljavahelduses oleva põllu pindala). Pesitsevatelinnuliikide arv, kõigi kohatud linnuliikide arv ja isendite arv ei andnud usaldatavaid seoseidpõllukultuuride arvuga hektari kohta. Lindude Shannoni mitmekesisuse indeks aga hektari kohtakeskmiselt kasvatatavate põllukultuuride arvu kasvades suurenes (joonis 74). Irina Herzon(2007) leidis Balti riikide põllulinde käsitlevas doktoritöös, et lindude arvukusele mõjuspositiivselt nii erinevate maastikuobjektide olemasolu põllumajandusmaastikus kui ka kultuuridemitmekesisus. See näitab, et maastikus, kus on palju erinevaid maastikuelemente jamitmekesine kultuuride muster, on kõrgem lindude liigirikkus.144