MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.3.6.2.2.Programmi indikaator VI.2.A-2.2. Toetusalune pind (ha), mille tulemusena esinebkriitilistel perioodidel kasulik taimkate/kultuuride jäänused.MAK 2004-2006 perioodil PKT meetmetes selliseid nõudeid, mis reguleeriks kasulikutaimkatte/kultuuride jäägi olemasolu kriitilistel perioodidel, ei esinenud.4.3.6.2.3. Programmi indikaator VI.2.A-2.3. Positiivse seose olemasolu (põllumaavõtmetüübi järgi) kultuuride paigutuse või toetusaluse põllumajandusmaa taimkatte jaselle mõju vahel liigilisele mitmekesisusele [kirjeldus, ja kus vajalik (lindude, imetajatejne) pesade arvu hinnang või liigirohkus (või vaatluste sagedus)]Võrreldes ÜPT taludega, on KST ja MAHE taludes kohustus rakendada viljavaheldust/külvikorda, mille üheks nõudeks on kasvatada vähemalt 15% haritavast maast liblikõielisi võiliblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina.Kuna liblikõielised pakuvad elusorganismidele toiduressurssi, võib eeldada, et KST ja MAHEtalud on võrreldes ÜPT taludega neile sobivamad elupaigad. Järgnevalt on välja toodudvõimalikud seosed bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite (kimalased, linnud, taimed javihmaussid) ning PKT keskkonnasõbraliku tootmise baasmeetmest ja mahepõllumajanduslikutootmise lisameetmest tulenevate kultuuride struktuuri muutuste vahel.Kimalaste seire tulemuste ja viljavahelduse/külvikorra rakendamise vahelised seosedPMK kimalaste seire tulemused näitasid, et kimalaste arvukus ja liigirikkus olid enamastikõrgemad seal, kus oli õite tihedus kõrgem. Selline tulemus on põhjendatav sellega, et kimalaneotsib põllumajandusmaastikult toitu, mida saab õitsevatest taimedest. Kuna MAHE ja KSTtaludes on 15% liblikõieliste või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede kasvatamise nõue, peaksneed talud kimalastele rohkem toitu pakkuma.Kõigi seirepiirkondade kimalaste arvukus ja liigirikkus eri toetustüüpidega taludes omavahelkummalgi seireaastal (2006. ja 2007. a) oluliselt ei erinenud, kuid olid ÜPT taludes mõnevõrramadalamad. Lisaks oli kõigi kolme piirkonna peale kokku 2006. aastal Shannoni mitmekesisuseindeksi väärtused MAHE ja KST taludes võrreldes ÜPT taludega oluliselt kõrgemad. Kuigi 2007.aastal vastava näitaja puhul statistiliselt olulist erinevust ei leitud, oli Shannoni mitmekesisuseindeks ka 2007. aastal siiski marginaalselt erinev (st olulisuse nivoole väga lähedal). Lisaks olipikasuiseliste kimalaste kooslus MAHE taludes 2006. aastal optimaalne, samas kui ÜPT taludesoli pikasuiselisi loodetust vähem. Selliseid trende võib mingil määral seostada 15% liblikõielistevõi liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu kasvatamisega, mis meelitasid KST ja MAHEtaludes kohale arvukama ja liigirikkama kimalasekoosluse.Toetuste taotlustel esitatud kasvatatavate kultuuride andmete alusel oli PRIA andmetel 2007.aastal liblikõielistega kaetud ala osakaal kogu põllumaast mahepõllumajandusliku tootmisegataludes 26%, keskkonnasõbraliku tootmisega taludes 17,2% ning ühtse pindalatoetusegataludes, mis ei olnud liitunud PKTga, vähem kui 6%. See viitab suuremale toiduressursi olemasolulemahepõllumajandusliku tootmisega taludes, eriti võrreldes ÜPTga. Lisaks oli ka KSTtaludes liblikõielistega kaetud ala osakaal kõrgem kui nõutud miinimum (15%). Maakondadevahelisel võrdlemisel leiti, et mahepõllumajandusliku tootmise toetusega taludes oli 2004.-2006.aasta keskmisena suurim liblikõielistega kaetud ala osakaal kogu põllumaast Saaremaal (ligi40%). Madalaimate näitajatega paistsid silma Põlva- (alla 15% piiri), Viljandi-, Rapla- jaTartumaa. Keskkonnasõbraliku tootmise toetusega liitunud taludes oli kõrgeim liblikõielistekasvatamise osakaal Saare-, Võru- ja Hiiumaal, madalaim aga Põlva-, Viljandi-, Järva- jaRaplamaal. Ka ühtse pindalatoetusega taludes (v.a PKT) oli liblikõieliste kasvatamise osakaalkõrgeim Saaremaal (9%), millele järgnes Võrumaa (6%) ning ülejäänud maakondades oli vastavosakaal veelgi madalam. Sellised näitajad viitavad põllumajandus-tegevuse poolt liblikõielistenäol kimalastele pakutava toiduressursi olemasolu maakonniti eri toetustüübiga taludes.Maakasutuse ja kimalaste mitmekesisuse vahelist seost tõestab ka Säästva Eesti Instituudipoolt ALARM projekti 4 raames läbi viidud uuring, milles analüüsiti maakasutuse muutuste jakimalaste mitmekesisuse vahelisi seoseid Eestis Tartumaal ja Suurbritannias Kenti maakonnas.4 ALARM – EC 6 Framework Programme project „Assessing large-scale environmental risks forbiodiversity with tested methods“ (COCE-CT-2003-506675), www.alarmproject.net.141